Apelsinipuu
Allikas: Vikipeedia
Apelsinipuu | ||
---|---|---|
Süstemaatiline kuuluvus | ||
Riik: | Taimed | Plantae |
Hõimkond: | Katteseemnetaimed | Magnoliophyta |
Klass: | Kaheidulehelised | Magnoliopsida |
Selts: | Seebipuulaadsed | Sapindales |
Sugukond: | Ruudilised | Rutaceae |
Perekond: | Tsitrus | Citrus |
Liik: | Apelsinipuu | |
Citrus sinensis |
Apelsinipuu (Citrus sinensis) on maailma üks vanemaid viljapuid ja on tulnud vanast Hiinast. Ka nime on ta saanud sünnimaa järgi: appelsien tähendab hollandi keeles hiina õun. Ta kuulub ruudiliste sugukonda ja tsitruse perekonda; kasvab 10-12m kõrguseks.
Apelsinipuud hakati Euroopas kasvatama 16. sajandil. Euroopasse tõid ta portugallased. Varsti pärast Ameerika avastamist viidi ka Ameerikasse. On teada, et Hispaanias rajati esimesed suuremad istandikud 1792. ja Itaalias 1870. aastal. Marokos hakati apelsine kaubanduslikul eesmärgil kasvatama 1922. aastal. Tänapäeval kultiveeritakse apelsinipuud kõigil kontinentidel. Eriti hoogsalt on apelsinikasvatus arenenud 20. sajandi teisel poolel. Maailma apelsinitoodang suurenes 1950. kuni 1970. aastani enam kui kahekordseks ja 1950. kuni 1980. aastani enam kui kolmekordseks. 1960. aastal oli toodang näiteks 16.3 miljonit tonni. Kokku toodeti tsitruselisi 1978. aastal 52,1 miljon tonni, seega moodustavad apelsinid kõigist tsitrusviljalisdest 65%.
Apelsinikasvatuses on esikohal Ameerika Ühendriigid, kus see on koondunud lõunapoolseisse osariikidesse: Kaliforniasse, Texasesse jne. Suuremad apelsinikasvatajad on veel Itaalia, Lõuna-Hispaania, Brasiilia, Mehhiko, India, Iisrael, Hiina, Egiptus, Maroko.
Apelsinipuu hakkab kandma varakult, kolmandal aastal pärast istutamist, täiskandeikka jõuab aga kahekümnendal aastal. Suurimat saaki annab 20-60. eluaastani. Mõned puud elavad 150 aasta vanuseks. Täiskandeeas saadakse parematelt sortidelt umbes 100-115 kg vilju puu kohta.
Apelsinipuu vili on apelsin.