Afroameeriklased
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
Afroameeriklased ehk mustanahalised ameeriklased on USA-s elav rassirühm, kelle esivanemad või üks esivanematest on pärit Aafrika mandrilt.
Afroameeriklased veeti Aafrikast Ameerikasse orjadeks alates 16. sajandist. Ameerikas keelati orjapidamine 1865. aastal Ameerika kodusõja tulemusel.
Afroameeriklastele valimisõiguse andmise muudatus Ameerika Ühendriikide põhiseadusesse esitati 26. veebruaril 1869, mis tunnistas neid kodanikena.
Afroameeriklased moodustavad 12 protsenti USA elanikest. USA-s tähistatakse afroameerika ajaloo kuud alates 1926. aastast. Samas suhtuti Ameerikas mustanahalistesse kui alamasse rassi ja kriminaalidesse.
1960–1970. aastatel hoogustus Ameerikas afroameeriklaste inimõiguste alane liikumine, kus nõuti endale võrdseid õiguseid valgenahalistega. Samal ajal leiti, et "neegriks" kutsumine on solvav.
See rassiline inimõiguste nõudmine laienes ka Lääne-Euroopasse. Algselt oli soovitav kutsuda mustanahalisi sõnaga "black" ('must'). Hiljem leiti, et sobivam on siiski sõna "afroameeriklane".
Postsotsialistlikes riikides kasutatakse Aafrika päritolu inimeste kohta enamasti väljendit "neeger". Seda sõna ei peeta halvatähenduslikuks. Lääne mõjul on siiski hakatud poliitilise korrektsuse huvides avalikult rohkem terminit "afroameeriklane".
Väljendit "must" kasutati NSV Liidus ja ka eesti keeles lõunapoolsematest liiduvabariikidest pärit inimeste kohta (Kaukaasia, Kesk-Aasia). See on negatiivse varjundiga ja halvustav. Sõnal "neeger" eesti keeles erinevalt inglise keelest negatiivset varjundit ei ole.
Sõna "värviline" (coloured) omab üldjuhul halvatähenduslikku mainet enamustes keeltes.
