Lämmastik
Allikas: Vikipeedia
| 7 |
5 2 |
| N 14,0067 |
|
| Lämmastik |
Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15.
Lämmastik on mittemetall.
Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule, mis on keemiliselt väga püsivad.
Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas, mis kondenseerub temperatuuril –196° Celsiust värvituks vedelikuks.
Lämmastik moodustab mahu poolest 78 protsenti Maa atmosfäärist.
Et aeroobsed organismid ei saa lämmastikku hingamiseks kasutada, on lämmastik suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega, sellest ka nimi. Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest narkootiliselt, seda ka piisava hulga hapniku juuresolekul.
[redigeeri] Ühendid
Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste –3 kuni +5. Teise perioodi elemendina saab lämmastik moodustada vaid 4 kovalentset sidet, sel puhul on ta positiivselt laetud, seega iooniline side on viies.
Lämmastik moodustab stabiilse oksiidi iga oksüdatsiooniastmega 1-st 5-ni.
Lämmastiku ühenditest vesinikuga on stabiilseim ammoniaak.
[redigeeri] Vaata ka
|
||||||||||||||||||||||||
