Aatom
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib keemia ja füüsika mõistest; aatomi üldise mõiste kohta vaata atiklit Aatom (filosoofia); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Aatom (täpsustus) |
| See artikkel vajab toimetamist. |
Aatom (kreekakeelsest sõnast atomos 'jagamatu') on keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa.
Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast ja seda ümbritsevast negatiivse elektrilaenguga elektronkattest ehk elektronkestast, mis koosneb elektronkihtidest. Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10–10m.
[redigeeri] Aatomituum
Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta neutronitest. Prootonite arvust aatomis sõltub, millise keemilise elemendiga on tegemist. Neutronite arv tuumas määrab millise isotoobiga on tegemist. Aatomituuma mass moodustab valdava osa aatomi massist. Tuuma läbimõõt on 10–15m, seega umbes 100 000 korda väiksem kui aatomil.
[redigeeri] Elektronkate
Aatomi elektronkate koosneb elektronidest, millel on negatiivne elektrilaeng. Elektronkate koosneb mitmest kihist, millel tiirlevad elektronid. Igal kihil tohib tiirelda vaid kindel arv elektrone. Valem selle arvu leidmiseks on 2n2, kus n on elektronkihi number. Viimasel elektronkihil on maksimaalselt 8 elektroni.
