Termiidilised
Allikas: Vikipeedia
| Termiidid | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Coptotermes formosanus'i liiki kuuluvad sõdurtermiidid (punaste peadega) ja töölised (kahvatuma pea värvusega)
|
||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
Termiidilised (Isoptera) on selts vaegmoondega ühiselulisi putukaid. Maailmas teatakse umbes 2000 liiki termiite (Euroopas 2), Eestis neid ei leidu.
Termiidilised on ühed tähtsamad saprofaagid, eriti subtroopilistes ja troopilistes piirkondades. Nende toiduks on tavaliselt taimejäänused, näiteks lagunenud puit ja lehekõdu. Termiidilised kui taimse päritoluga materjali lagundajad mängivad bioloogilises aineringes üsna tähtsat ökoloogilist rolli. Tselluloosi lagundavad nende seedetraktis mitmed protistid ja bakterid.
Paljud termiidilised on kahjurid, kes võivad tekitada tõsiseid kahjustusi ehitistes, viljapõldudel ja metsades.
Termiidilised on ühiselulised putukad, kes elavad suurtes kolooniates, mille suurus võib ulatuda mõnest tuhandest kuni mõne miljoni isendini. Tüüpilises koloonias on olemas nümfid (poolsuguküpsed noored), töölised, sõdurid, järglasi andev termiidiema (kuninganna) – harva ka mitu ematermiiti – ja termiidiisa (kuningas).
[redigeeri] Süstemaatika
[redigeeri] Sugukonnad
- Mastotermitidae
- Kalotermitidae
- Termopsidae
- Hodotermitidae
- Rhinotermitidae
- Serritermitidae
- Termitidae
