Saksimaa kuningriik

Allikas: Vikipeedia

Saksimaa kuningriik oli riik praeguse Saksimaa liidumaa territooriumil aastatel 1806–1918. 1806–1813 kuulus see Reini Liitu, 1814–1866 Saksa Liitu, 1867–1871 Põhja-Saksa Liitu ja 1871–1918 Saksa keisririigi koosseisu. Kuningriigi pealinnaks oli Dresden.

Saksi kuningriik oli Saksimaa kuurvürstiriigi otsene järglane. Viimase valitseja Friedrich August I (kuurvürstina Friedrich August III) kuulutas end pärast Saksa-Rooma riigi lõppu kuningaks ning Saksimaast sai Napoleon I liitlane. Juriidiliselt toimus see pärast Poznańi rahulepingu (saksa Posen) sõlmimist 11. detsembril 1806. See rahu lõpetas sõja Prantsusmaa ja Saksimaa vahel ning Saksimaast sai Reini Liidu liige. Saksimaa oli Neljandas Koalitsioonisõjas Preisimaa liitlasena kandnud tõsiseid kaotusi (Jena ja Auerstedti lahing). Aastal 1813 oli Saksimaa üks Napoleon I väheseid liitlasi, kes talle truuks jäid ning seetõttu kannatas ta karmilt: maa okupeeriti Venemaa poolt ning Preisimaa soovis teda täielikult annekteerida. Viini Kongressil lahendati Saksimaa probleem nii, et enamik riigist liidetigi Preisimaaga, kuid umbes 40% maast anti Friedrich Augustile tagasi. Järgnevaltki jäi riik Preisi-vastaseks, võideldes tolle vastu Preisi-Austria sõja ajal. Kuid pärast seda oli ta sunnitud liituma Preisimaa moodustatud Põhja-Saksa Liiduga ning 1871 ka Saksa keisririigiga.

[redigeeri] Vaata ka:

• Saksimaa
• Saksimaa hertsogiriik
• Saksimaa kuurvürstiriik
• Saksimaa kuningas