Süld
Allikas: Vikipeedia
Süld on SI-süsteemi väline mõõtühik. Selle etaloniks on olnud laiali sirutatud käte sõrmeotste vahe.
- inglise fathom: 6 jalga ehk 2 jardi (1,8288 meetrit)
- Venemaa сажень: 3 arssinat või 7 jalga (2,1336 meetrit)
- Kreeka: 6 jalga ja 1 toll (1,8542 meetrit)
- Taani favn: 6,18 jalga (1,88 meetrit)
- Rootsi famn: 5,84 jalga (1,78 meetrit)
- Jaapani ken: 6 shakut (1,818 meetrit). Ken on traditsioonilise tatami mati pikkus. Merel on selle nimi ka hiro.
- Hispaania braza: 2 varat või 8 palmot (1,67 meetrit)
- Prantsuse toise: 6 piedi (18. sajandi definitsiooni järgi 1,949 meetrit)
- saksa Klafter (või Faden)
Sisukord |
[redigeeri] Inglise fathom
Ingliskeelsetes maades kasutati sülda algselt maamõõduna, kuid hiljem peamiselt vee sügavuse ja laevatrosside pikkuse mõõtmiseks.
Inglisekeelne sõna fathom, mis tähendab sülda, tuleneb vanainglise sõnast fæthm, mis tähendas "väljasirutatud käed". See oli ka ühiku algne definitsioon.
Vee sügavuse mõõtmiseks kasutati köit, millel oli iga sülla tagant märk. Köie vettelaskmisel öeldi sügavuseks mark ('märk') ja selle järgi märkide arv. Näiteks kahe sülla sügavuse vee kohta öeldi "mark twain" (twain oli üks sõnadest, mis tähendas arvu kaks). Siit pärineb ka Samuel Langhorne Clemensi kirjanikunimi Mark Twain.
[redigeeri] Hispaania braza
Braza on Hispaanias ja Ladina-Ameerikas traditsiooniline pikkusühik. Hispaanias on see defineeritud kui 2 varat või 8 palmot (1,67 meetrit). Argentiina braza on 5,48 jalga (1,73 meetrit) ning Portugali braça on 10 palmot ehk umbes 7,22 jalga (2,20 meetrit). Texase vara definitsiooni järgi oleks braza 1,693 meetrit.
[redigeeri] Prantsuse toise
Toise on Prantsusmaal traditsiooniline ühik. Nagu fathom, oli ka toise algne tähendus väljasirutatud käte pikkus. See võrdub 6 piediga (prantsuse jalg). Kasutatud on erineva pikkusega jalgu, kuid 18. sajandi Pariisi piedi järgi on üks toise 6,395 inglise jalga (1,949 meetrit).
Selle mõtles välja Karl Suur 790. aastal. Ühik on nii vana, et toiser on saanud verbiks, mis tähendab "mõõtma". Seda kasutati laialdaselt 19. sajandil ning pole tänapäevalgi täielikult kasutusest välja langenud.
