Publius Cornelius Scipio Aemilianus
Allikas: Vikipeedia
Publius Cornelius Scipio Aemilianus (185-129 eKr) oli Rooma konsul, juhtis Kartaago vallutamist. 142. aastast tsensor, 133 alistas Numantia. Ta oli Tiberius Gracchuse äge vastane. Kreeka keele ja kultuuri hiilgava tundjana soosis Scipio selle levikut Roomas.
[redigeeri] Kartaago hävitamine
III Puunia sõda algas 149. a. eKr. Samal aastal sureb Massinissa, Ida-Numiidia massüülide kuningas, kes oli sõja ajendajaks. Enne surma oli ta soovinud, et Aemelianus Scipio korraldaks tema pärandusasju, sest tal oli palju järeltulijaid. Aemelianus, pidades silmas ainult Rooma kasusid, andis ta Massinissa riigi ainult kolmele pojale. Nad pidid üheskoos valitsema, aga nii, et vanem, kreeka hariduse saanud Micipsa oli ülemkuningaks Cirtas, teine vend Gulussa oli vägede juhatajaks ja kolmas – Mastanabal – ülemkohtunikuks. Gulussa saatis tänuks roomlastele suure numiidia ratsanike salga appi. Kuid see edu ei paranda Rooma konsulite olukorda, kes piiravad tugevat linna hästi varustatud garnisoniga. Kartaagol läheb isegi korda Micipsa ja Mastanabali ning Makedoonia mässulistega, kes kõik ei ole rahul Roomaga, astuda läbirääkimistesse.
See kõik teeb Rooma kodanikud väga rahutuks ja nad valivad 147. aastal Aemilianuse ebaseaduslikult konsuliks, sest ta on 37 aastat vana. Konsuli valikul ei tohi valitav alla 40 aasta vana olla.
Aemilianus Scipio võtab sõjategevuse juhatuse Kartaago vastu enda peale. Saanud abiväge, piirab ta linna „terra marique“ (maa ja mere poolt), sulgedes sadama hiigeltammiga. Kartaagolased kaevavad endale uue väljapääsu merele ja nende uuesti ehitatud laevastik – 50 laeva – mitte ainult ei muretse toiduaineid linnale, vaid astub ka võitlusesse Rooma laevastikuga.
Konsul ei taha vallutada linna ühel hoobil. Ta loodab, et nälg ja relvade puudus on ta parimad liitlased. Vallutades üksteise järel kõik Kartaagole alluvad maad saavutab ta selle, et linnas tõuseb nälg.
146. a. on paras aeg joosta tormi linna peale. Aemilianus käsib süüdata põlema Kartaago. Võitjaile alistub 50 000 inimest, ülejäänud hukkuvad.
Senati otsusel hävitavad roomlased Kartaago ja selle akropoli kuni alusteni.
