Pärnu jõgi
Allikas: Vikipeedia
|
||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||
| Jõe lähe | Roosna-Alliku Allikajärv | |||||
| Suubub | Pärnu laht | |||||
| Valgla riigid | Eesti | |||||
| Valgla pindala | 6920 km² | |||||
| Pikkus | 144 km | |||||
| Jõe langus | 76.2 m | |||||
| Jõe lang | 0,53 m/km | |||||
| Parempoolsed lisajõed | Reopalu jõgi,Lintsi jõgi, Mädara jõgi, Käru jõgi, Vändra jõgi, Sauga jõgi | |||||
| Vasakpoolsed lisajõed | Vodja jõgi, Esna jõgi, Prandi jõgi , Aruküla jõgi, Navesti jõgi, Kurina jõgi, Reiu jõgi | |||||
Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km). Pärnu jõe suurde jõgikonda kuulub umbes 16% Eesti pindalast.
Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist (Roosna-Alliku Allikajärvest), voolab edalasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte.
Parempoolsed lisajõed on (lähtest alates) Reopalu, Lintsi, Mädara, Käru, Vändra ja Sauga, vasakpoolsed lisajõed Vodja, Esna, Prandi, Aruküla, Navesti, Kurina ja Reiu.
Toris paljandub jõe kaldal Devoni liivakivi (Tori põrgu).
Keskajal nimetati Pärnu jõe alamjooksu Emajõeks (Embeke).
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
Pärnu jõe möödumisel Türi linnast asub Pärnu jõe saare kaitseala.
[redigeeri] Esiaeg
Pärnu jõe kaldailt on leitud rohkesti kiviaegseid esemeid, peamiselt kivikirveid ja -talbu, alamjooksult jõepõhjast luuesemeid.
Sindi lähedal Pulli külas on 2–3 m paksuse settekihi alt avastatud Eesti vanima teadaoleva asula jäänused. Umbes 7500 aastat eKr, Kunda kultuuri ajal, elas seal kütte ja kalastajaid. Kaevamistel on leitud tulekivist ja luust nooleotsi, kõõvitsaid, nuge jm. esemeid ning põdra-, kopra-, karu-, linnu- ja kalaluid.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
