Kiviaeg

Allikas: Vikipeedia

Esiaeg

Pleistotseeni ajastik Paleoliitikum (Vanem kiviaeg) Vanem paleoliitikum Keskmine paleoliitikum Noorem paleoliitikum Châtelperroni kultuur Aurignaci kultuur Gravetti kultuur Solutre kultuur Magdalenien kultuur Hamburgi kultuur

Holotseeni ajastik Mesoliitikum Ertebølle kultuur Maglemose kultuur Neoliitikum (Noorem kiviaeg) Halafi kultuur (Sumer) Hassuni kultuur (Sumer) Ubaidi kultuur Uruki kultuur Paelkeraamika kultuur Vaiehitiste kultuur Nöörkeraamika kultuur

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi.

Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid.

Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansi oma.

Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi.

Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr.

Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiks ehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks. Nendel on omakorda alajaotused. Kiviaja alajaotuste kronoloogia on regiooniti erinev.

Sisukord 1 Perioodid maailmas 1.1 Paleoliitikum 1.2 Mesoliitikum 1.3 Neoliitikum 2 Perioodid Kesk-Euroopas 3 Perioodid Eestis 4 Kiviaja lõpp 5 Tehnika 6 Vaata ka 7 Kirjandus 8 Välislingid

[redigeeri] Perioodid maailmas

[redigeeri] Paleoliitikum

Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas umbes 2,4 miljonit aastat tagasi, kui ilmusid esimesed kindla funktsiooniga kivist tööriistad, mis valmistati kildude maharaiumise teel. Tööriistade valmistajateks olid hominiidid Homo rudolfensis ja Homo habilis.

[redigeeri] Mesoliitikum

Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg algas koos Maa kliima tunduva soojenemisega pärast viimast jääaega üle 12 000 aasta tagasi. Mesoliitikumile on iseloomulikud kivitööriistade kõrge kultuur (nende vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel) ning kalapüügi areng. Mõned uurijad paigutavad mesoliitikumi paleoliitikumi koosseisu.

[redigeeri] Neoliitikum

Neoliitikumi ehk uuema kiviaja tunnuseks peetakse tavaliselt põlluharimise ja karjakasvatuse arengut, mis algas üle 12 000 aasta tagasi Lähis-Idas (neoliitiline revolutsioon. Lähis-Idas, Egiptuses, Hiinas ja Induse jõe orus hakkasid moodustuma ka esimesed riigid.

[redigeeri] Perioodid Kesk-Euroopas

Paleoliitikum kestis Kesk-Euroopas ajavahemikus 600 000 kuni 10 000 aastat eKr. Tegeldi küttimise ja korilusega.

Mesoliitikum jääb ajavahemikku 10 000 kuni 5000 eKr. Kütid-korilased kasutasid rafineeritud tööriistu, näiteks vibu ja noolt. Arenes kalapüük.

Neoliitikum jääb ajavahemikku 5000 kuni 1800 eKr. Tegeldi põlluharimise ja karjakasvatusega.

Neoliitikumi sisse arvatakse ka vaseaeg eneoliitikum.

[redigeeri] Perioodid Eestis

Mesoliitikum kestis Eestis Valter Langi ja Aivar Kriiska järgi 9000 kuni 4900 eKr ja neoliitikum 4900 kuni 1800 eKr.

Eesti kiviaega uurib Aivar Kriiska.

[redigeeri] Kiviaja lõpp

Tavaliselt arvatakse, et Lähis-Idas ja Kagu-Aasias lõppes umbes 6000 eKr, ülejäänud Aasias ja Aafrikas ning Euroopas umbes 4000 eKr.
Ameerika tsivilisatsioonid jäid kiviaja tasemele kuni ajani 2500 eKr.

[redigeeri] Tehnika

Relvade, tööriistade ja muude esemete valmistamiseks osati kiviajal kasutada põhiliselt kivi, puitu, loomaluid, nahka ja savi. See aga ei tähenda, et kiviaja kultuurid oleksid olnud primitiivsed. Kiviajal leiutati näiteks

• tööriistade sihipärane töötlemine ja täiustamine
• rõivastus ja kokakunst
• esivanemate kultus ja religioon
• muusika ja kujutav kunst
• küttimine, kalapüük, põlluharimine, karjakasvatus ja niisutus
• arhitektuur ja matemaatika
• keel, kiri ja kool
• riik ja õigus
• paadi- ja laevaehitus ning meresõit

[redigeeri] Vaata ka

• Kunda kultuur
• Megaliit

[redigeeri] Kirjandus

• Valter Lang, Aivar Kriiska. Eesti esiajaloo periodiseering ja kronoloogia. – Eesti Arheoloogia Ajakiri, 2001, 5, 2, lk 83–109.

[redigeeri] Välislingid

• Kiviajast 5. klassile
• Kiviajast 5. klassile
• Põhjalikult kiviajast, eriti paleoliitikumist paleoliitilise taide taustana
• Kiviajast märkide arengu taustana
• Eesti esiaja periodiseering ja kronoloogia
• Kunda leiud

	Esiaeg
Kiviaeg • Pronksiaeg • Rauaaeg
	Ajalooline aeg
Vanaaeg • Keskaeg • Uusaeg • Uusim aeg