Naivism

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.

Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

Mari Vallikivi

Naivistlik kunst on isikuline kunst. Naivistide looming on seotud nii rahvakunsti, laste-joonistuste kui ka professionaalse kunstiga. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist.

Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur. Märk esineb ainuvõimaliku reaalsusena. Siit ka nt lokaal-toonide kasutamine.

Naivistlik kunst läheb tagasi esemete alguse juurde, vabastades teadvuse kõrgete ideede pealetungist. Naivist kujutab asju ja nähtusi oma isiklikust elust või ümbrusest ning ei tunneta sealjuures oma võimete ja võimaluste piire. Täidetuna isiklikust ettekujutusest, julgeb naivist pöörduda kõige keerulisemate teemade poole. Luues pingevälja oma tehniliste puudujääkide ja sisemise kujut-luse õigsuse vahel, ideelise lihtsuse ja visuaalse arusaama vahel, saavu-tab ta sellise kunstilise ühtsuse, mis eristab teda teistest kunstnikest. Objekti muutmine ja deformatsioon ei ole tema püüdluste eesmärk, vaid sisemise tõe peegeldus (Naivismist 1975, 39–40). Arvatakse, et mõiste “naivism” pole küllalt tabav või mõiste kasutamine tuleks koguni ära keelata (Saar 2003). Tõepoolest, osa kunsti-voolu esindajaid, kes peavad antud kategooriat millekski alaväärseks, pelgavad selle sildi alla sattumist. Õige termini otsimisega on tegeldud praktiliselt kunstivoolu tekkimisest peale.