Margrethe II

Allikas: Vikipeedia

Margrethe II

Margrethe II (Margrethe Alexandrine Þórhildur Ingrid; sündinud 16. aprillil 1940) on Taani kuninganna alates 1972. aastast.

Sisukord

1 Sünd
2 Tulevane kuninganna
3 Perekond
4 Taani kuninganna
5 Huvid
6 Välislink

[redigeeri] Sünd

Printsess Margrethe sündis 16. aprillil 1940 Amalienborgi lossis Kopenhaagenis kroonprints Frederiki ja kroonprintsess Ingridi esimese tütrena. Kuna tema vanaisa, kuningas Christian X oli sellel ajal ka Islandi kuningas, sai printsess viisakusavaldusena Islandi nime Þórhildur.

Printsessi ristivanemad olid Taani kuningas Christian X, Taani prints Knud, Taani prints Axel, Rootsi kuningas Gustav V, Rootsi kroonprints Gustav Adolf, prints Gustav Adolf, Connaughti krahv Arthur, Taani kuninganna Alexandrine, Taani printsess Thyra, Rootsi kroonprintsess Louise, Taani printsess Helena Viktoria, leedi Patricia Ramsay, Preisimaa kroonprintsess Cecile ja Bourbon-Parma printsess Margrethe.

[redigeeri] Tulevane kuninganna

Ehkki Margrethe oli tulevase kuninga vanim järeltulija, ei sündinud ta troonipärijaks, kuna troonipärimisseadus ei lubanud naistel troonile tõusta. Kuna printsessil oli kaks õde, eeldati, et trooni pärib tema onu, Taani prints Knud.

Kuid prints Frederiki ja tema perekonna populaarsus rahva hulgas alustas 1947. aastal põhiseaduse uuendamise protsessi, kui oli selge, et kuninganna Ingrid ei ole enam võimeline lapsi saama. Põhiseaduse parandusega tegeles kaks parlamendi koosseisu ning viimaks viidi 27. märtsil 1953 läbi referendum. Uus seadus lubas ka naistel trooni pärida, kuid seda ainult juhul, kui meessoost järeltulija monarhil puudub.

1. aprillil 1955 kinnitati Margrethe ametlikult troonipärijaks. Oma kaheksateistkümnendal sünnipäeval, 16. aprillil 1958 anti printsessil koht riiginõukogus ning kuninga puudumisel istungitelt asendas Margrethe teda eesistuja kohal.

1960 – 1961 õppis Margrethe Cambridge'i ülikoolis eelajaloolist arheoloogiat, 1961 – 1962 Aarhusi ülikoolis, 1963 Sorbonne'i ülikoolis ja 1965 Londoni majanduskoolis politoloogiat.

[redigeeri] Perekond

10. juunil 1967 abiellus printsess Margrethe prantsuse diplomaadi Henri de Laborde de Monpezat'ga. Laborde de Monzepat sai tiitli Tema Kuninglik Kõrgus Taani prints Henrik ning tema eesnimi Henri muudeti Taani-päraselt Henrikuks. Kuninglikul paaril sündis kaks poega, Frederik (1968) ja Joachim (1969). Praegu on neil ka neli lapselast.

[redigeeri] Taani kuninganna

USA president George W. Bush ja Laura Bush vastuvõtul Margethe II ja prints Henriku juures 2005. aastal

Frederik IX suri 1972. aastal ning Margrethest sai uue troonipärimisseaduse järgi esimene Taani kuninganna.

Taani kuningriik on konstitutsiooniline monarhia, mis tähendab, et monarh ei saa iseseisvalt otsuseid ellu viia. Ehkki ta allkirjastab kõik seaduslikud aktid, mis selle läbi seaduseks muutuvad, ei jõustu seadused enne, kui neile on alla kirjutanud ka minister.

Riigipeana osaleb kuninganna ka valitsuse moodustamises. Pärast konsulteerimist poliitiliste erakondade esindajatega, palutakse selle erakonna liidril, kes on valimistel saanud enim kohti parlamendis, moodustada uus valitsus. Kui see on tehtud, nimetab kuninganna formaalselt uue valitsuse ametisse.

Kuninganna on ka valitsuse tegelik juht ning seetõttu ka riiginõukogu eesistuja. Peaminister ja välisminister teavitavad pidevalt kuningannat viimastest poliitilistest sündumustest ning annavad talle nõu, kuidas toimida. Tema Majesteet korraldab ametlikku vastuvõtte teistele riigipeadele ning käib ka ise välisvisiitidel. Kuninganna võtab vastu iga välisriigi esindaja, kes töötab Taanis ning ka võtab tööle ja vabastab ametist riigiametnikke.

Margrethe II peamised ülesanded on Taanit välismaal esindada ning olla kodumaal riigi ühtsuse hoidja. Ta avab näitusi, võtab osa erinevatest pidustustest, sisseõnnistamistest, jne. Kuna kuningannat ei valita ametisse, ei tohi ta ametlikult omada poliitilisi veendumusi ning ei toeta avalikult ühtegi erakonda.

Kuningannal on Euroopa kõige moodsama ja progressiivsema monarhi kuulsus, kes on nõus andma ka intervjuusid.

[redigeeri] Huvid

Kuninganna on tunnustatud kunstnik ning ta on aastate jooksul oma töid näitustel eksponeerinud. On öeldud, et kui ta poleks kuninganna, võiks ta olla edukas kunstnik. J. R. R. Tolkieni "Sõrmuste isanda" Taani väljaandes, mis ilmus 1977 ja ka 2002. aastal kordustrükis, kasutati kuninganna tehtud illustratsioone Ingahild Grathmeri varjunime all. Ta on ka tõlk ning arvatakse, et ta osales "Sõrmuste isanda" tõlkimisel.

Margrethe II räägib vabalt taani, prantsuse, inglise, rootsi ja saksa keelt.