Kormoran

Allikas: Vikipeedia

Kormoran
Süstemaatiline kuuluvus
Riik:	Loomad	Animalia
Hõimkond:	Keelikloomad	Chordata
Klass:	Linnud	Aves
Selts:	Pelikanilised	Pelecaniformes
Sugukond:	Kormoranlased	Phalacrocoracidae
Perekond:	Kormoran	Phalacrocorax
Liik:	Kormoran
Phalacrocorax carbo

Kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo) on suur must kaladest toituv linnuliik.

Kormoranid on väga head ujujad ja sukeldujad, kuid nende sulestik vettib. Sellepärast kuivatavad nad oma laiali laotatud tiibade sulestikku tuule käes merekividel ja karidel. Samuti suudavad kormoranid hästi lennata, kuid kõndimine on vaevarikas.

Sisukord 1 Välimus 2 Elupaigad ja pesitsemine 3 Toitumine 4 Kaitse 5 Kirjandus 6 Välislingid

[redigeeri] Välimus

Kormoran on hanesuurune, kuid saledam. Tema pikkus küündib meetrini, kaal 2–3 kilogrammini.

[redigeeri] Elupaigad ja pesitsemine

Eesti haudelinnustikus on kormoran suhteliselt uus. Ta elab ja pesitseb laidudel (näiteks Tondirahul, Langekarel), puhkab ranniku lähedal kividel. Kormoranid pesitsevad kolooniatena nii maapinnal kui ka puudel ja tehisrajatistel, tegutsedes enamasti hulgakesti.

Kõrge pesa teevad oksarisust või kõikvõimalikust sodist (adru, kilekotid ja muud).

[redigeeri] Toitumine

Kormoranid toituvad kaladest ja konkureerivad inimestest kaluritega.

[redigeeri] Kaitse

Kormoranid ei kuulu looduskaitse alla. Neid kütitakse arvukuse piiramiseks.

[redigeeri] Kirjandus

• Eesti Loodus, 2004, 1
  • Redik Eschbaum. Kormoran sööb kalamehe vaeseks, lk 14–17
  • Vilju Lilleleht. Tondi tagasitulek, lk 6–13

[redigeeri] Välislingid

• Liigikirjeldus
• Pildid, lühike kirjeldus
• Pilt, lühike kirjeldus
• Saksakeelne lehekülg
• Pildid