Kahekroonine münt (1930)

Allikas: Vikipeedia

1930. aastal vermitud kahekroonine münt on Eesti Vabariigi esimene väärismetallist münt. Münt oli mõeldud kasutamiseks igapäevases käibes (käibis 20.02.1930 - 25.03.1941) ning neid vermiti Riigi Trükikojas 1 276 455 tk.

Sisukord 1 Kujundus 1.1 Avers 1.2 Revers 2 Erimid 3 Võltsingud 4 Väljavõte Riigi Teatajast 5 Vaata lisaks

See 20. veebruaril 1930 käibele tulnud münt valmistas rahvale pettumuse - kuna tegu oli Eesti esimese hõberahaga, siis oli seda eelnevalt palju reklaamitud ja rahva ootused olid kõrged. Kui münt lõpuks käibesse jõudis, siis leiti, et see on eestastele solvav - kesksel kohal selle kujunduses on Toompea lossi müürist väljaulatuv peldik, mida kasutanud meie rahva valitsejad.

Vastavalt kehtinud seadusele tuli 1- ja 2-kroonised mündid vermida hõbedast (täpsemalt, sulamist milles on vähemalt 50% hõbedat). Antud müntide valmistamiseks vajaminev hõbe osteti Inglismaalt hinnaga 63 kr/kg, kokku ligi 9 tonni. Müntide valmistamiseks kulus sellest 7728,122kg. Ligatuurina kasutati 1926 aasta 10 margaseid mida kulus kokku 8228,081kg, hinnaga 57 senti/kg. Kõik kulud kokku oli 528 428,4 kr mille eest saadi 1 276 455 käibemünti ja 1000 proovimünti, seega ühe mündi hinnaks tuli 41 senti, mis on ligikaudu 20% nimiväärtusest.

Müntide toorikud valmistati Arsenalis.

[redigeeri] Kujundus

Münt on hõbehalli värvi ning kaalub 12 grammi (lubatud tolerants ± 0,007 g), läbimõõt on kolm sentimeetrit ning selle serv on rihveldatud. Mündi on kujundanud Günther Reindorff ning numismaatikute hulgas on see tuntud kui "Toompea". Sama suured, kuid raskemad (15 grammi) ja kõrgema hõbedaprooviga (800) on samaaegsed Rootsi, Taani ja Norra 2-kroonised hõberahad.

Kujundus kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 13. juunil 1928, 12. aprillil ja 11. detsembril 1929 , ning vastav teade avaldati Riigi Teatajas 11. veebruaril 1930 (RT 1930, 14, 88; vaata artikli lõpus).

[redigeeri] Avers

Mündi esiküljel on Eesti Vabariigi suur riigivapp, sõnad "Eesti Vabariik" ja vermimise aasta "1930".

[redigeeri] Revers

Mündi tagaküljel on Toompea loss läänest vaadates, lossi kohal on reljeefne pilvestik ning lossi müürialust mäge kujutaval pinnal on nimiväärtus "2 krooni".

[redigeeri] Erimid

Mündist on teada ka kolm erimit, nn "pikk 1" ja "pikk E", millele vastavalt on aastaarvus olev number "1" ja sõnas EESTI olev esimene "E" täht mündi randiga koos. Mõlemad erimid on põhjustatud münditempli veast. Kolmandal erimil on toompea lossi vasakpoolse torni akna juurest tekkinud valuvea tõttu mõra

2 krooni 1930 pikk1.JPG "pika 1-ga" erim

2 krooni 1930 pikkE "pika E-ga" erim

[redigeeri] Võltsingud

Mündi käibimise ajal oli liikvel ka palju võltsinguid, enamasti Tartus.

• 1930 aasta märtsis jäid Tartus vahele Hans Jürgen, Hans Kõrgesaar ja Otto Petscher tinast võltsingute valmistamisega.
• 1930 aasta septembris jäid Rakveres vahele Ferdinand Kliss ja tema vend August, kes valmistasid münte inglistinast. Enne tabamist jõudsid nad käibele lasta 6 võltsitud münti.
• 1930 aasta detsembris teatas "Vaba Maa" väga hea kvaliteediga võltsingute ilmumisest. Kahtlustati, et asjasse on segatud vermimistöökoja töötajad kellel on ligipääs õigetele münditemplitele.

Pealmine moodus ehtsat raha võltsingutest eraldada oli mündi kõla.

2 krooni 1930 vale1.JPG Hõbetatud valgevasest 2 kroonise võltsing

2 krooni 1930 vale2.JPG Tinast 2 kroonise võltsing

[redigeeri] Väljavõte Riigi Teatajast

Majanduseministeeriumi rahanduseosakonna teadaanne Eesti Vabariigi 2-kroonilise hõbe-vahetusraha kupüüri liikvelelaskmise kohta ja selle kirjeldus.

RT 1930, 14, 88.

Rahaseaduse § 5 põhjal (RT 48 – 1927) Vabariigi Valitsuse poolt 13. juunil 1928, 12. aprillil ja 11. detsembril 1929 kinnitatud 2-kroonilise hõbe-vahetusraha välise kuju, mõõtude, raskuse ja metallide koosseade järgi valmistatud Eesti Vabariigi 2-kroonilised hõbe-vahetusrahad Majanduseministeeriumi rahanduseosakond laseb liikvele sama seaduse § 4 põhjal 20. veebruarist 1930 alates.

2-kroonilise hõbe-vahetusraha esikülje joonistuseks on reljeefis keskel Toompea loss lääne poolt küljest vaadates: Riigikogu hoone, lossi müüride, Pika Hermani ja Landskrone tornide kujutamisega. Lossi kohal on reljeefne pilvestik; lossi müürialust mäge kujutavale pinnale on löödud reljeefis sirge reana vahetusraha nimesväärtuse number ja vahetusraha üksuse nimetus “2 krooni”.

2-kroonilise hõbe-vahetusraha tagakülje joonistuseks on suure riigivapi kujutis reljeefis, mille kohal kaares reljeefse tekstiga sõnad: “Eesti Vabariik”. Riigivapi pärja sidekohast allapoole on löödud reljeefis vahetusraha väljaande aastaarvu number: “1930”.

2-kroonilise vahetusraha ringpind on hambuline.

2-kroonilise vahetusraha läbimõõt on 30 mm ja normaalkaal 12 grammi; normaalkaalus lubatud tolerants võib olla 0,007 normaalkaalust pluss või miinus.

11. veebruaril 1930. Nr. 8426/L.

Rahanduseosakonna juhataja J. Suija.

Eelarve- ja laenudeameti juhataja A.Reiman.

[redigeeri] Vaata lisaks

• Kahekroonine münt aastast 1932 (Ülikool)
• Eesti Vabariigi meenemündid
• Eesti kroon

Lisa artiklisse pilte projektist Wikimedia Commons või teistest vikipeediatest. Vaata lisainfot artikli arutelust.