Eesti vapp

Allikas: Vikipeedia

Suur riigivapp

Väike riigivapp

Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi (leopardi). Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.

Riigivapi kuju on määratud riigivapi seadusega. Seda kasutavad riiklikud ametkonnad oma pitsatitel ja dokumentidel. Riigivapi kujutis on ka rahatähtedel ning mõnede riigiasutuste hoonetel.

Suure riigivapi kujutist kasutatakse Eesti Vabariigi seadustel ja Vabariigi Presidendi seadlustel.

[redigeeri] Ajalugu

Eesti riigivapi motiiv pärineb 13. sajandist, kui Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga (leopardiga) vapi. See motiiv kandus hiljem rüütelkonna vapilt üle Eestimaa hertsogiriigi, Eestimaa Rüütelkonna ja Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katariina II 4. oktoobril 1788.

Eesti Vabariigi vappi otsiti kaua. Tehti palju kavandeid, millest kõige populaarsem oli Ado Vabbe kavand: punane kümneharuline täht sinisel kilbil. See kahest viisnurgast kokkupandud kujund sümboliseeris koidutähte ning pidi olema vastuvõetav kõigi maailmavaadete esindajatele.

Tegelikult sai rüütelkonna vapp Eesti Vabariigi vapiks lihtsalt - esimestele Eesti Vabariigi dokumentidele löödi tihtipeale neile suurema kaalu andmiseks alla Rüütelkonna pitsat. Kuna uue vapi üle käinud vaidlused ei edenenud, siis jäigi Rüütekonna vapi veidi stiliseeritud modifikatsioon Eesti Vabariigi vapiks.

II Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925 Riigivapi seaduses.

Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Kasutusel olid Eesti NSV vapp ja NSV Liidu vapp. Eesti Vabariigi vappi kasutati paguluses.

Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 7. augustil 1990 seadusega Riigilipu ja vapi kohta. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993.

Kust kohast on võetud fakt, et esimestele Eesti Vabariigi dokumentidele löödi neile suurema kaalu andmiseks Eestimaa rüütelkonna pitsat? Millisele allikale see väide tugineb? Samamoodi ei vasta tõele veel mitmed teised sellel leheküljel esitatud vapiajaloolised faktid. Miks kirjutajad ei loe korralikult Eesti vapi kujunemist käsitlevaid artikleid?

[redigeeri] Kirjandus

Artur Taska. Eesti vapp, Lund 1984, Tallinn 1993.
Artur Taska. Mõtteid eesti rahva sümbolitest, Lund 1988.
Mare Kask. Eesti hümni, lipu ja vapi saamislugu, Tallinn 2002.
Tiit Saare. Kust on pärit Eesti riigivapp? – Akadeemia, nr 3, 2002.
Catharina von Yngling. Eesti lipp ja vapp muinasteaduste valgusel. – Päikesetuul, nr 3, 2002.