James Clerk Maxwell
Allikas: Vikipeedia
James Clerk Maxwell (13. juuni 1831 – 5. november 1879 Cambridge) oli šoti füüsik ja matemaatik ning elektromagnetilise väljateooria rajaja.
Tema tähtsaimate saavutuste seas on Maxwelli võrrandide koostamine — elektromagnetismile ühtse teooriana aluse panemine. Samuti arendas ta Maxwelli jaotuse, statistilise vahendi kirjeldamaks gaaside kineetilist teooriat. Need kaks avastust aitasid teha sissejuhatuse tänapäeva füüsikasse, rajades teed erirelatiivsusteooriale ning kvantmehaanikale.
Ta on tuntud ka esimese värvifoto tegijana (1861).
Kui James Clerk Maxwell oli 14-aastane, kutsuti ta rääkima Edinburghi Kuningliku Seltsi teadlastele oma geomeetriaalastest töödest, 24-aastaselt aga sai temast Aberdeeni ülikooli professor. Kümme aastat hiljem pühendus ta elektri- ja magnetismialastele uuringutele. 34-aastaselt sai temast Cambridge'i ülikooli esimene eksperimentaalfüüsika professor ning tema ajal rajati kuulus Cavendishi laboratoorium.
Mõned aastad varem oli teadlane Michael Faraday juhtinud tähelepanu sellele, et magnet- ja elektriväljal on "jõujooned", mida ta püüdis piltlikult kujutada. Maxwell lõi selle nähtuse seletamiseks matemaatilise teooria. Ta märkis, et kui liigutada magnetit edasi-tagasi, tekivad lained, mis liiguvad üle Faraday jõujoonte.
Maxwell tuli välja huvitava seisukohaga, et valgus kujutab endast tegelikult ülikiireid laineid jõujoontel. Laineid hakati nimetama elektromagnetlaineteks. Ta suutis seda ka tõestada. Tõestas samuti matemaatiliselt, et peavad eksisteerima veel teist laadi lained, mille lainepikkus erineb valguse omast. Paraku suri ta enne, kui jõudis oma katsed lõpuni viia, kuid praegu me teame, et raadiolained, mikrolained, infrapunased kiired, ultraviolett-, röntgen- ja gammakiired kuuluvad kõik elektromagnetlainete perekonda.
