Hip-hop
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
Hip-hop või hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid.
Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip-hop muusika elektroonilisemaks; kujunes hip-hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti, võistlevate muusikute ja DJde terav konfrontatsioon jm. 1990. aastatel tugevnes hip-hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette alamžanr gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust.
[redigeeri] Kommertslik hip-hop
Kommertslik hip-hop on muusika ja kultuur, mida on mõjutanud eeskätt rahvusvahelistele meediakontsernidele kuuluvad suured plaadifirmad. Kommertsliku hip-hopi lähimineviku tipphetkede hulka kuuluvad 2002. aasta film 8 Mile, 2005. aasta Sean 'Diddy' Combs'i esinemine saates Martha Stewart Living ning 2005. aasta Tennesseel-põhineva Three Six Mafia võidetud parima laulu Oscar.
[redigeeri] Naised hip-hopis
Hip-hopi kultuur ei ole ainult teatud rassi või soo tegevusala. Siiski on üle aastate kritiseeritud naiste esinemist räpivideotes. Prominentsed artistid on harva eemale tõuganud naiste ja meeste võrdsed õigused. Queen Latifah'l, Tupac Shakur'l, Lauryn Hill' ja Gwen Stefanil on kõigil mõned laulud, kus tuuakse esile naiste õigused.
[redigeeri] Teised kasutused
- Hip-Hop tants
- Hip-Hopi areng
- Hip-Hopi mood
- Hip-Hopi släng
- Hip-Hopi teater
