Hasso Krull
Allikas: Vikipeedia
Hasso Krull (sündis 31. jaanuaril 1964) on eesti luuletaja, esseist ja tõlkija.
Sisukord |
[redigeeri] Hariduskäik
Ta lõpetas 1981 Tallinna 7. Keskkooli ja õppis aastatel 1981–1985 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Alates 1990. aastast on väikeste vaheaegadega õpetanud Eesti Humanitaarinstituudis kirjandusteooriat, ise lõpetas sama õppeasutuse samal erialal 1993.
Aastal 1998 kaitses magistritööd "Jacques Lacani psühhoanalüütilise teooria võtmemõisted: tõlkeprobleemid ja rakendus".
Alates 1989. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.
[redigeeri] Looming
Hasso Krulli esimene luulekogu "Mustvalge" ilmus 1986 Max Harnooni varjunime all. Raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke pastišše, püüdes eristuda tolleaegse luule peavoolust. Järgmine kogu "Pihlakate meri" (1988) taandus veidi tagasihoidlikumale sümbolismile, kuid selles laadis ta ei jätkanud. 1993 ilmus "Luuletused 1987-1991" (vahepeal ilmumata jäänud kogudest tehtud valik) ning 1995 samast perioodist pärit "Swinburne", mis esindavad radikaalset keeleluulet ja tekitasid kriitikas vastandlikke arvamusi. "Kaalud" (1997) koosneb Toomas Kalve fotode kõrvale tehtud luulevormis märkmetest ja "Jazz" (1999) pühendusluuletustest džässmuusikutele. Seejärel on Krull taas muutnud suunda, pöördudes lihtsama väljenduslaadi poole. 2001 ilmunud "Kornukoopia" sisaldab sada luuletust erinevatel teemadel, 2003 järgnenud eepos "Meeter ja Demeeter" aga põimib erinevate rahvaste veeuputuse-müüte ja loomislugusid. Luulekogu "Talv" (2006) on tagasi tulnud isiklikuma laadi juurde.
Oma kirjanduslikke arusaamu ja maailmanägemist on ta selgitanud arvukates esseedes ja kriitilistes artiklites. Osa neist kirjutistest on kogutud raamatutesse "Katkestuse kultuur" (1996) ja "Millimallikas" (2000). Pikemas essees "Loomise mõnu ja kiri" (2006) tegeleb ta eesti mütoloogiaga, koondades oma tähelepanekud triksteri kuju ümber.
Hasso Krull on tõlkinud teoreetilisi töid prantsuse, inglise ja saksa keelest (Jacques Derrida, Michel Foucault, Paul Virilio, Julia Kristeva, Gilles Deleuze ja Félix Guattari, Pierre Bourdieu, Slavoj Zizek, Ernesto Laclau, Walter Benjamin) ning luulet prantsuse (André Breton, René Char, Francis Ponge, Bernard Noël, Edmond Jabès, Mohammed Dib, Amina Said, Tahar Ben Jelloun), inglise (Sylvia Plath, Frank O'Hara, Rita Dove, Michael Ondaatje, Nissim Ezekiel, Kamala Das, Sujata Bhatt, Allen Ginsberg, Charles Bernstein, John Berryman, Wallace Stevens, William Carlos Williams), hollandi (Cees Nooteboom, Hans van de Waarsenburg, Arjen Duinker, Diana Ozon), soome (Caj Westerberg, Tomi Kontio, Jouni Tossavainen, Tapani Kinnunen, Saila Susiluoto) ja rootsi keelest (Claes Andersson).
Aastal 2001 asutas koos Kalju Kruusaga tõlkeluulele keskendunud internetiajakirja "Ninniku".
[redigeeri] Raamatud
[redigeeri] Luule
- 1986 Mustvalge
- 1988 Pihlakate meri
- 1993 Luuletused 1987-1991
- 1995 Swinburne
- 1997 Kaalud
- 1999 Jazz
- 2001 Kornukoopia
- 2004 Meeter ja Demeeter
- 2006 Talv
[redigeeri] Esseed
- 1996 Katkestuse kultuur
- 2000 Millimallikas
- 2006 Loomise mõnu ja kiri
[redigeeri] Tõlked
- 1993 Georges Bataille "Madame Edwarda" ja "Silma lugu"
- 1995 Jacques Derrida "Positsioonid"
- 1995 Paul Valéry "Härra Teste"
- 1997 Jean Cocteau "Oopium"
- 1998 Gilles Deleuze ja Félix Guattari "Kafka. Väikese kirjanduse poole"
- 1999 Pierre Bourdieu "Televisioonist"
- 2002 Sujata Bhatt "Rebane ja ingel"
- 2003 Slavoj Žižek "Ideoloogia ülev objekt"
- 2003 Allen Ginsberg "Ameerika" (koos teiste tõlkijatega)
- 2004 "Vembuvana. Jänes. Winnebago triksterilood"
[redigeeri] Tunnustused
- 1996: Kultuurkapitali esseistikapreemia
- 2002: Kultuurkapitali luulepreemia
- 2005: Balti assamblee kirjanduspreemia
- 2006: Juhan Liivi luuleauhind
- 2006: Ivar Ivaski mälestusfondi stipendium
- 2007: Kultuurkapitali esseepreemia
- 2007: Tallinna Ülikooli kirjandusauhind
