Harivesilik
Allikas: Vikipeedia
| Harivesilik | ||
|---|---|---|
 |
||
| Süstemaatiline kuuluvus | ||
| Riik: | Loomad | Animalia |
| Hõimkond: | Keelikloomad | Chordata |
| Klass: | Kahepaiksed | Amphibia |
| Selts: | Sabakonnalised | Caudata |
| Sugukond: | Salamanderlased | Salamandridae |
| Perekond: | Vesilikud | Triturus |
| Liik: | Harivesilik | |
| Triturus cristatus | ||
Harivesilik ehk põhja-harivesilik (Triturus cristatus) on salamanderlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.
Harivesilikud on levinud Põhja- ja Kesk-Euroopa aladel, mis jäävad Alpidest põhja poole. Isendeid pole leitud Iirimaalt, harvad leiud on Skandinaaviamaadest. Eestis on nende elamispaikadeks peamiselt mandriosa, eriti Kagu-Eesti.
Harivesilikud on Eestis looduskaitse all.
[redigeeri] Iseloomustus
Täiskasvanud harivesilikud on maksimaalselt 18 cm pikkused, isased isendid on mõni sentimeeter emastest lühemad. Värvus sõltub elupaigast, tavaliselt on see tumedat tooni. Harivesilik on ülaltpoolt pruunikas või hallikas, tumedate täppidega. Isendi kõht on kas kollakas või oranžikas. Noortel harivesilikel võib seljapool esineda kollane triip.
Isastel isenditel on suhteliselt kõrge hambuline hari, mis katkeb saba tüviku juures. Selle harja tõttu kannavad nad ka harivesiliku nime.
[redigeeri] Välislingid
