Hallhaigur

Allikas: Vikipeedia

Hallhaigur
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Linnud Aves Selts: Toonekurelised Ciconiiformes Sugukond: Haigurlased Ardeidae Perekond: Haigur Ardea Liik: Hallhaigur cinerea
Ladinakeelne nimetus
Ardea cinerea Linnaeus, 1758
Heleroheline: pesitseb suvel tumeroheline: aastaringselt sinine: veedab talve

Hallhaigur (Ardea cinerea) on haigurlaste sugukonda kuuluv suur lind.

Sisukord 1 Levila 2 Alamliigid 3 Välimus 4 Eluviis ja -paik 5 Viited 6 Välislingid

[redigeeri] Levila

Linnu looduslik levila hõlmab Euraasia parasvöötme ja osaliselt ka Aafrika.

Eestis on ta vähearvukas haudelind, vähesed ka talvituvad.

[redigeeri] Alamliigid

Eristatakse neli hallhaiguri alamliiki:

• Ardea cinerea cinerea Linnaeus, 1758; esineb Euroopas, Aafrikas, Lääne-Aasias
• Ardea cinerea jouyi Clark, 1907; Ida-Aasias
• Ardea cinerea firasa Hartert, 1917; Madagaskaril
• Ardea cinerea monicae Jouanin & Roux, 1963; Mauritaanias

[redigeeri] Välimus

Linnu üldpikkus on 90–98 cm, tiibade siruulatus 175–195 cm. ^[1]

Linnud kaaluvad 1...2 kg. Nende sulestik on valdavalt hallikasvalge. Täiskasvanutel hallhaigrutel on valge pea, mille tipuosa on must. Juveniilsetel lindudel on tuhmikas hall pea. Lindude nokk on tugev ja roosakaskollane. Hallhaigrud lendavad aeglaselt ning lennul on pikk kael S-kujuline – see omapära eristab neid toonekurgedest, ruiklastest jt suurtest lindudest.

[redigeeri] Eluviis ja -paik

Hallhaigrud toituvad putukatest, kaladest ja mitmetest teistest veekogu lähedal elavatest selgrootutest.

Nad pesitsevad sageli veekogude lähedal ja metsades.

[redigeeri] Viited

[redigeeri] Välislingid