Hüdroloogia mõisteid

Allikas: Vikipeedia

Siin on loetletud hüdroloogia, okeanograafia, hüdrogeoloogia, glatsioloogia, geokrüoloogia ja meregeoloogiaga seotud mõisteid.

---

# A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü X Y

---

[redigeeri] A

• aabasoo –
• abajas –
• ablatsioon (glatsioloogia) –
• abüssaal –
• abüssaalpelagiaal –
• abüssaalsus –
• aeratsioonivöö –
• afootne vöönd –
• ajujää –
• ajurand –
• ajutine veevool –
• ajuvesi –
• aktiivne horisont –
• akumulatsioon (glatsioloogia) –
• akumulatsioon (hüdroloogia) –
• akvatoorium –
• alanduskõver
• alanduslehter –
• alass –
• alavesi –
• alkalitroofsus –
• allikas –
• allikasoo –
• allmaaveevool –
• Alvin –
• antetsedentne veekogumisala –
• arteesiaallikas –
• arteesiabassein –
• arteesia vesi –
• atmosfäärist pärit põhjavesi –
• avameri

[redigeeri] B

• barjäärriff –
• barr –
• batüaal –
• bentaal –
• bentos –
• bifurkatsioon –

[redigeeri] D

• Darcy seadus –
• delta –
• depressioonikõver –
• depressioonilehter –

[redigeeri] E

• ebakarst –
• Ekmani spiraal –
• eksaratsioon – liikuva liustiku poolt teostatav murenenud materjali transport
• El Niño –
• epipelagiaal –
• estuaar – jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud

[redigeeri] F

• filtratsioon (geoloogia) –
• filtratsioonimoodul –
• filtratsiooni põhiseadus –
• firn –
• fjord – pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht
• fluvioglatsiaalne delta –
• fumarool –

[redigeeri] G

• gaiot –
• geiser –
• geokrüoloogia –
• glatsiokarst –
• glatsioloogia –
• Glomar Challenger –

[redigeeri] H

• hapestumine –
• harujõgi –
• haudmik –
• heljum –
• hiidrahn –
• hiiukirn –
• hoovus –
• hüdrogeokeemia –
• hüdrogeoloogia –
• hüdrograaf –
• hüdrograafia –
• hüdroisohüps -
• hüdrokeemia –
• hüdrolakoliit –
• hüdroloogia –
• hüdromeetria
• hüdrosfäär –
• hüdrotermaalne soon –
• hügroskoopsusvesi –

[redigeeri] I

• igilumi –
• infiltratsioon –

[redigeeri] J

• joastik –
• JOIDES Resolution –
• joogivesi –
• juga – koht jõel, kus vesi langeb astangust
• juveniilne vesi –
• jõe lang – jõe pikkuse ja languse suhe
• jõe langus – jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe
• jõe lähe - koht, kust jõgi algab
• jõe pikiprofiil –
• jõe veerežiim –
• jõe äravool – kindlas ajavahemikus valgalalt veekogusse voolanud vee maht
• jõestik – peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega
• jõesäng – jõeoru sügavaim osa, milles kogu aeg voolab vesi
• jõgi – mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu, mis kulgeb piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke
• jõgikond – ala, kust jõgi saab oma vee
• jäide –
• järskrannik – järsult sügavneva merepõhjaga rannik
• järv –
• järvestik –
• järvistu –
• jääkate –
• jääkoorik –
• jääkünd – liikuva liustiku poolt teostatav murenenud materjali transport
• jäämägi –

[redigeeri] K

• kalatrepp
• kanal (hüdroloogia) –
• kapillaartõusu vöö –
• kapillaarvesi –
• kare vesi –
• karst –
• karstiallikas –
• karstijärv –
• karstumine –
• kerkehoovus –
• keskmoreen –
• kilevesi –
• kliburannik – osa rannikust, mis on kaetud klibuga
• koolmekoht –
• korrosioon –
• kosk –
• kristallisatsioonivesi –
• krüosfäär – geosfäär, mis ühendab igikeltsast haaratud maakoore ülaosa, lund, (mere)jääd ja liustikke
• kuiv laviin –
• Kurlovi valem –
• kuumaveeallikas –
• kõrgvesi –
• kärestik –
• küljeerosioon –
• küllastusvöö –

[redigeeri] L

• lahvandus –
• lamm –
• lang - jõe languse ja pikkuse suhe
• langus - jõelähe ja suudme absoluutse kõrguse vahe
• laugas –
• laugrannik – lauge reljeefiga rannik
• laviinikoonus –
• limnoloogia –
• lisajõgi –
• liustiku keel –
• liustiku koobas –
• liustikujärv –
• loevesi –
• looded –
• lumehang –
• lumehelves –
• lumekoorik –
• lumekuluaar –
• lumesadu –
• lumi –
• läte –
• lüüs –

[redigeeri] M

• madalvesi -
• maailmameri –
• madalsoo –
• maetud karst –
• magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰
• marš –
• mattunud karst –
• meander –
• merevesi –
• meri –
• meteoorne vesi –
• mineraalvesi –
• murdlaine –
• must tossutaja –
• mägijärv –
• märgala –

[redigeeri] N

• nõiavits –

[redigeeri] O

• oja –
• okeanograafia –
• okeanoloogia –
• ookean –
• ookeaniline saar – peamiselt basaldist või biogeensest materjalist koosnev ookeanis asuv saar
• orulamm –
• oruliustik –
• orulooge –
• orumeander –
• otsamoreen –

[redigeeri] P

• paguvesi –
• paljaskarst –
• peenar (soo) –
• pehme lumi –
• pelagiaal –
• pelagos –
• piesoisohüps -
• pingo –
• pinnahoovus –
• pinnasevesi –
• pinnavesi –
• polder –
• polügonaalpinnas –
• ponoor –
• poorsus –
• poorsustegur –
• potamoloogia –
• põhi –
• põhjaerosioon –
• põhjauuristus –
• põhjaveekiht –
• põhjaveelahe –
• põhjaveetase –
• põhjavesi –

[redigeeri] R

• raba –
• rand – randla maismaaline osa
• randla – mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus
• rannajoon –
• rannak – randla veealune osa
• rannik – randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd
• riimvesi – vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18‰
• rippliustik –
• ruhiorg – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org
• rändkivi – liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi

[redigeeri] S

• salajõgi –
• siirdesoo –
• siirdeveed –
• siseveekogu –
• sise-äravooluala –
• solfataar –
• soo –
• soolajärv –
• soolak –
• soolakas vesi –
• soolsus – vees lahustunud soolade hulk
• soostik –
• soot –
• soovesi –
• sufosioon –
• suue – koht, kus jõgi suubub teisesse veekogusse
• suurvesi –
• süvahoovus –
• süvasäng –

[redigeeri] Š

• šelfiliustik – liustik, mis ujub veepinnal, olles üht otsa pidi seotud teda toitva maismaaliustikuga
• šelfimeri –

[redigeeri] T

• tasakaaluprofiil –
• termaalne vesi –
• termokarst –
• termokliin –
• tilkekivi –
• transgressioon –
• triivjää –
• troog – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org
• tsunami –
• tulv –
• tõusikvool –
• tõusuhoovus –
• tõusuvesi –

[redigeeri] U

• upwelling –
• uuristusbaas –

[redigeeri] V

• vaba vesi –
• vadi –
• valgla –
• veeand –
• veeaur –
• veebilanss –
• veehaare –
• veehoidla –
• veejuhtivus –
• vee karedus –
• veekiht –
• veekompleks –
• veelade –
• veelahe –
• veemahutavus –
• veepide –
• veerežiim –
• veeringe –
• veetase –
• vene karst –
• vesi –
• vesikond –
• vesiliiv – veest üleküllastunud liiv, mis esineb enamasti liivaste kallastega jõgede suudmealal
• vettkandev kiht –
• vooluhulk –

[redigeeri] Õ

• õõtsik –

[redigeeri] Ä

• älves –
• äravool –
• äravooluala –
• äravoolukiht –
• äravoolumaht –
• äravoolumoodul –
• äravooluta ala –
• äravoolutegur –
• ääremeri –

[redigeeri] Ü

• üleujutus –
• üleujutusrannik –
• üleujutustasandik –

Maateaduslike teadusharude mõistete loendid

Geofüüsika | Geokeemia | Geomorfoloogia | Hüdroloogia | Kristallograafia | Meteoroloogia | Mineraloogia | Mullateadus | Paleogeograafia | Paleontoloogia | Petroloogia | Sedimentoloogia | Stratigraafia | Struktuurigeoloogia