Pelagiaal
Allikas: Vikipeedia
Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeani, mere, järve) veemassiiv, kus elavad pelaagilised organismid ehk pelagos.
Pelagiaali saab liigestatuse alusel jagada kaheks ökoloogiliseks vööndiks: vertikaalseks ja horisontaalseks vööndiks.
[redigeeri] Mere ökoloogilised vööndid
Meredes eristatakse tavaliselt nelja vertikaalvööndit:
- epipelagiaal (0–200 meetrit) on eufootiline kiht, kus areneb fütoplankton
- mesopelagiaal (200–1500 m)
- batüpelagiaal (1500–3000 m)
- abüssopelagiaal (>3000 m)
Mõnikord tuuakse välja ka hadopelagiaal, mis asub sügavamal kui 6000 m.
Horisontaalvööndeid on kaks:
- neriitiline vöönd
- ookeaniline vöönd
[redigeeri] Järve ökoloogilised vööndid
Järvede puhul räägitakse limnopelagiaalist, kus eristatakse kolme vertikaalvööndit:
- epilimnion
- metalimnion ehk termokliin
- hüpolimnion