Fašism
Allikas: Vikipeedia
See artikkel on viletsas seisus.
Fašism (itaalia keeles fascismo) on algses ja kitsamas tähenduses autoritaarne liikumine ja ideoloogia, mis valitses Itaalias 1922–1943 Benito Mussolini juhtimisel. Seda nimetust on erineval alusel laiendatud ka natsionaalsotsialismile ning teistele sarnastele liikumistele ja ideoloogiatele. Natsionaalsotsialismi nimetamine fašismiks omane eelkõige Venemaa ja Nõukogude Liiduga seotud ringkondades, kuna Stalin ei soovinud omal ajal natsionaalsotsialiste sotsialistideks tunnistada ja käskis seetõttu natse nimetada fašistideks.
Sisukord |
[redigeeri] Sõna päritolu
Sõna fascismo tuleb sõnast fascio (mitmuses fasci), mis tähendab 'kimpu' poliitilise või relvastatud rühmituse (Fascio di combattimento) või natsiooni mõttes. Samuti seostatakse seda ladina sõnaga fasces, mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega – kõrgema võimu tähist, mida Vana-Roomas kandsid liktorid kõrgemate magistraatide ees.
[redigeeri] Fašism kitsamas mõttes: Itaalia fašism
Algselt tähendas "fašism" Benito Mussolini poolt 1919 rajatud Itaalia Võitlusliitudest" (Fasci Italiani di Combattimento) lähtunud poliitilist liikumist, mis tuli 1922 Itaalias võimule.
[redigeeri] Itaalia fašismi tunnusjooned
- Äärmuslikult natsionalistlik, populistlik valitsemisvorm koos juhikultusega.
- Poliitika rõhutatud estetiseerimine ning tahte primaadi rõhutamine majanduse suhtes. Selles lähtub fašism futurismist.
- Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine.
- Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) ohter tarvitamine.
- Antiigile orienteeritud traditsionalism, mis avaldus eriti vanaroomaaegse mineviku kultuses, ja samaaegne revolutsioonilis-dünaamilise enesekuvandi loomine.
- Koporatiivne ühiskonnamudel - otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms. organisatsioonide baasil.
[redigeeri] Fašistlike joontega parteisid ja liikumisi
- Falang, Hispaania
- Fascio di Combattimento, Itaalia
- Isamaaliit (vaikiva ajastu ainupartei)
- Lapua, Soome
- Natsionaalbolševism, Venemaa
- Natsionaalsotsialism, Saksamaa, Austria
- Nooleristlased, Ungari
- Raudkaart, Rumeenia
- Reksism, Belgia
- Tulirist
- Ustašid, Horvaatia
- Eesti Vabadussõjalaste Liit
[redigeeri] Olemus
Fašismi iseloomustasid autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine fašistliku parteiga, ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine, üldkohustuslik fašistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas šovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja patriotismi nimel korda saadetud massiterror, vähemusrahvuste (ksenofoobia, antisemitism), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, vaenuõhkkonna tekitamine poliitiliste vaenlaste otsimise, avaliku hukkamõistu ja jälitamisega.
[redigeeri] Ajalugu
Poliitiline liikumine fašistliku diktatuuri kehtestamiseks tekkis pärast I maailmasõda.
Kohalikest oludest sõltuvalt omandas fašism eri maades erisuguse kuju. Fašistlik liikumine tekkis 1919. aastal Itaalias, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento (‘Võitlusliit’). 1921 kujunes sellest Rahvuslik Fašistlik Partei. Esmakordselt kehtestatigi fašistlik kord Itaalias (1922 – 1943), seejärel Saksamaal (1933 – 1945) ja teistes maades. Saksamaal esines fašism natsionaalsotsialismi nime all. Itaalia ja Saksamaa eeskujul ja toetusel tekkisid fašistlikud organisatsioonid I ja II maailmasõja vahelisel ajal ka paljudes teistes riikides: Hispaanias Falang (tuli kindral Franco juhitud putši tulemusena võimule aastaks 1939) jt. Austrias kehtis 1934 – 1938 fašismist mõjustatud autoritaarne diktatuur, nn. klerikaalfašism. Samasugune oli Portugalis alates 1930. aastaist valitsev režiim. Fašismile iseloomulikke jooni esines Ungaris 1930. aastail, Bulgaarias 1935 – 1944, Kreekas 1936 – 1944, samuti Ladina-Ameerika diktatuuridele, Jaapani militaristlikus režiimis jm.
Ka tänapäeval eksisteerib maailma riikides neofašistlikke liikumisi, mille ideoloogia rajaneb rohkemal või vähemal määral traditsioonilisel fašismil.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välisviited
- Mihkel Mutt: "Fašism ja Venemaa", Postimees, 16. veebruar 2008
