Ehud Olmert

Allikas: Vikipeedia

Ehud Olmert (heebrea אהוד אולמרט; sündinud 30. septembril 1945 Binyaminas Iisraelis) on Iisraeli poliitik, alates 14. aprillist 2006 Iisraeli peaminister.

Sisukord 1 Noorus 2 Poliitiline tegevus 3 Iisraeli peaminister 3.1 2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt 4 Perekond 5 Karjäär

[redigeeri] Noorus

Ehud Olmert sündis Binyamina linnas, mis tema lapsepõlves asus Briti Palestiina mandaadi aladel. Pärast Iisraeli riigi loomist 1948. aastal liitusid tema vanemad Menachem Begini asutatud rahvuslik-konservatiivse parteiga Herut. Noor Ehud Olmert kuulus ise Herutiga lähedalt seotud parempoolsesse noorteorganisatsiooni Beitar.

Ta lõpetas Jeruusalemma Heebrea Ülikooli bakalaureusekraadiga psühholoogias, filosoofias ja õigusteaduses ning tegutses 1970. aastatest alates juristina.

Kohustuslikku ajateenistust alustas Ehud Olmert Golani brigaadis. Teenistuse ajal sai ta vigastada ja saadeti ravile. Puudutud aja teenis Olmert hiljem tasa Iisraeli kaitsejõudude ajakirja BaMahane ajakirjanikuna. Neljanda Iisraeli-Araabia sõja ehk Jom Kippuri sõja ajal 1973. aastal oli ta sõjakorrespondent Ariel Sharoni juhitava soomustatud diviisi staabis.

[redigeeri] Poliitiline tegevus

Aastal 1973 valiti Ehud Olmert parempoolse erakonna Likud nimekirjas esimest korda Iisraeli parlamenti Knessetisse. Hiljem on tal seitsmel korral õnnestunud saavutada enda tagasivalimine. Aastatel 1981–1988 kuulus ta välissuhete ja julgeoleku parlamendikomisjoni. Hiljem on ta osalenud ka rahanduse, hariduse ja riigikaitse eelarve komisjonide töös.

Yitzhak Shamiri valitsuses oli Olmert aastatel 1988–1990 portfellita rahvusvähemuste minister ja 1990–1992 tervishoiuminister.

Aastatel 1993–2003 oli Ehud Olmert kaks ametiaega Jeruusalemma linnapea, saades ühtlasi esimeseks Likudi liikmeks sellel ametikohal. Olmert keskendus linna haridussüsteemi ja teedevõrgu arendamisele, tõhustades samaaegselt Jeruusalemma ühistranspordivõrgustikku.

Parlamendivalimiste perioodil 2002–2003 vastutas ta Likudi valimiskampaania eest ja oli pärast valimisvõitu üks pealäbirääkijaid koalitsioonileppe sõlmimisel. Ariel Sharon nimetas ta 2003. aastal oma teise valitsuse asepeaministriks ning tööstuse, kaubanduse ja tööministriks. Lisaks oli Olmert 2003–2004 ka Iisraeli sideminister.

7. augustil 2005 nimetati ta pärast Benjamin Netanyahu tagasiastumist ühtlasi rahandusministri kohusetäitjaks. Peaminister Ariel Sharoni ustava liitlasena kuulus Olmert nende hulka, kes pooldasid eraldumist Likudist ja uue erakonna moodustamist, et viia ellu peaministri rahuplaan, mis nägi ette Iisraeli asunduste likvideerimise Palestiina territooriumil. 21. novembril 2005 liitus ta Ariel Sharoni uue parteiga Kadima.

[redigeeri] Iisraeli peaminister

Seoses peaminister Sharoni haigestumisega täitis Olmert alates 4. jaanuarist 2006 Iisraeli peaministri kohuseid ja valiti 16. jaanuaril 2006 ka Kadima partei ajutiseks esimeheks.

28. märtsil 2006 toimunud parlamendivalimistel kogus Kadima Ehud Olmerti juhtimisel 29 kohta. Kuigi tulemus oli oodatust nõrgem, kujunes Kadimast siiski parlamendi suurim erakond ja Olmert alustas läbirääkimisi uue koalitsioonivalitsuse moodustamiseks.

11. aprillil 2006 pikendas parlament tema volitusi ajutise peaministrina. Kui 14. aprillil kuulutati Ariel Sharon püsivalt võimetuks peaministri kohuseid täitma, sai Ehud Olmertist ametlikult Iisraeli 12. peaminister.

4. mail 2006 astus ametisse tema uus koalitsioonivalitsus, kus lisaks Kadima parteile on esindatud ka erakonna Shas, liikumise Gil – Iisraeli Pensionärid Knessetisse ja Iisraeli Tööpartei liikmed. Oktoobris 2006 peetud läbirääkimiste tulemusel laiendati 30. oktoobril valitsuskoalitsiooni radikaalse parempoolse parteiga Israel Beytenu, mille liidrist Avigdor Liebermanist sai Olmerti valitsuse asepeaminister.

Olmerti valitsuse üks peamisi ülesandeid oli algselt jätkata Iisraeli–Palestiina rahuplaani elluviimist, mis sai tõsise tagasilöögi seoses äärmusliku islamiliikumise Ḩamās tõusuga Palestiina Omavalitsuse etteotsa peale valimisi jaanuaris 2006.

[redigeeri] 2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt

 Vaata artiklit 2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt

Kui 25. juunil 2006 röövisid tundmatu Palestiina relvarühmituse liikmed Iisraeli armee kaprali Gilad Shaliti, tuli Olmerti valitsusel rahuplaani elluviimise asemel asuda kõigi vahenditega võitlema Iisraeli kodaniku vabastamise eest. Diplomaatilised katsed Shaliti vabastada nurjusid palestiinlaste ebarealistlike nõudmiste tõttu ja 28. juunil alustas Iisraeli armee õhurünnakuid Gaza tsoonis, mis tõi omakorda kaasa palestiinlaste raketirünnakud Iisraeli linnade pihta ja arvukad tsiviilohvrid mõlemal poolel.

Sõjaline konflikt laienes veelgi, kui sõjategevusse sekkusid 12. juulil 2006 Liibanoni territooriumil tegutseva islamiliikumise Ḩizb Allāh võitlejad, tulistades Iisraeli aladele rakette ja võttes pantvangi veel kaks Iisraeli sõdurit. Samal päeval alustas Iisrael sõjalist vastuoperatsiooni, rünnates Ḩizb Allāhi positsioone Liibanonis lennukite ja rakettidega. 19. juulil viidi Liibanoni ka Iisraeli maaväed.

Vaatamata ulatuslikele sõjalistele operatsioonidele, milles hukkus sadu Liibanoni tsiviilisikuid, ei õnnestunud Iisraeli armeel vabastada röövitud sõdureid ega peatada ka islamiliikumise Ḩizb Allāh rünnakuid Iisraeli territooriumile. ÜRO initsiatiivil ja rahvusvahelise kogukonna toetusel kehtestati 14. augustil 2006 vaherahu, mille tulemusena peatas Iisrael rünnakud Liibanoni aladele ja viis Lõuna-Liibanonist oma maaväed välja. Viimased Iisraeli väeüksused lahkusid Liibanoni aladelt alles 1. oktoobril 2006.

Konflikti tulemusel karmistas Ehud Olmerti kabinet ka oma poliitikat Palestiina Omavalitsuse suhtes, arreteerides mitmed kõrged Palestiina valitsusametnikud ja parlamendiliikmed, ning külmutades ühepoolse kava juudi asunduste likvideerimiseks Jordani jõe läänekaldal.

[redigeeri] Perekond

Ehud Olmerti abikaasa Aliza on kirjanik ja kunstnik. Neil on neli bioloogilist ja üks adopteeritud laps.

Olmertite vanim tütar Michal on psühholoogia magister, tütar Danna kirjanduse õppejõud Tel Avivi Ülikoolis. Vanem poeg Shaul elab oma abikaasaga New Yorgis ja noorem poeg Ariel õpib Sorbonne'is prantsuse kirjandust. Nende adopteeritud tütre nimi on Shuli.

[redigeeri] Karjäär

• 1973. aastast Iisraeli parlamendi (Knesseti) liige
• 1988–1990 Iisraeli portfellita rahvusvähemuste minister
• 1990–1992 Iisraeli tervishoiuminister
• 1993–2003 Jeruusalemma linnapea
• 2003–2004 Iisraeli sideminister
• 2003–2005 Iisraeli tööstuse, ehituse ja tööminister
• 2003–2006 Iisraeli asepeaminister
• 2005–2006 Iisraeli rahandusministri kohusetäitja
• 2006 Iisraeli peaministri kohusetäitja
• 2006. aastast Iisraeli peaminister
• 2006. aastast partei Kadima esimees

Eelnev: Ariel Sharon

Iisraeli peaminister alates 2006. aastast

Järgnev: –