Antoine de Saint-Exupéry

Allikas: Vikipeedia

Antoine de Saint-Exupéry (29. juunil 1900, Lyon, Prantsusmaa – 31. juuli 1944) oli lendur sõjaväes ja lennukompaniides ning sai maailmakuulsaks oma romaanilaadsete jutustuste ja mõtisklustega.

Tähtsamad neist: "Lõunapost" (1928), "Öine lend" (1931), "Tuul, liiv ja tähed" (1939), "Lend Arrasse" (1942). Aasta enne surma kirjutas ta kujunditerohke muinasjutu "Väike prints" (1944).

Tema teiste raamatute hulka kuuluvad mõtiskluste kogu "Liivade tarkus" (avaldatud postuumselt 1948. aastal) ning kaks raamatut lennundusest.

Saint-Exupéry teosed tuginevad peaaegu alati autori elukogemustele ja on lahutamatult seotud kirjaniku tõelise kire ja kutsumusega – lendamisega.

Ta hukkus, kui ta lennuk luurelennul alla tulistati. Märtsis 2008 tunnistas 88-aastane endine Saksa õhujõudude (Luftwaffe) lendur Horst Rippert end allatulistajaks.

Saint-Exupéry järgi on nimetatud Lyoni rahvusvaheline lennujaam ja asteroid 2578 Saint-Exupéry. Väikese printsi järgi on nime saanud asteroidikuu Petit-Prince.

[redigeeri] Teosed eesti keeles

"Inimeste maa". Tõlkinud Maria Hange, Loomingu Raamatukogu 1958, nr. 23
"Väike prints". Tõlkinud Ott Ojamaa. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960; kordustrükid 1966 (kogumikus "Öine lend"), 1993, 1999, 2002 ja 2003
"Öine lend" (jutustused "Öine lend", "Inimeste maa", "Lahingulendur" ja "Väike prints"). Tõlkinud Eha Vasara jt, järelsõna Jaan Eilart. Eesti Raamat, Tallinn 1966
"Sõnad kui taevatähed" (tsitaadivalimik). Tõlkinud Liina Ootsing. Logos, Tallinn 1999
"Tsitadell". Tõlkinud ja eessõna: Laine Hone. Eesti Raamat, Tallinn 2003
"Lõuna postilennuk. Inimeste maa". Tõlkinud Merike Riives ja Maria Hange. Varrak, Tallinn 2003

[redigeeri] Kirjandus

Consuelo de Saint-Exupéry, "Roosi mälestused" (kirjaniku abikaasa mälestused). Tõlkinud Signe Ernist, Kunst, Tallinn 2001
Simone de Saint-Exupéry, "Viis last pargis" (kirjaniku õe mälestused). Tõlkinud Margot Endjärv, Eesti Raamat, Tallinn 2001
Stacy Schiff, "Antoine de Saint-Exupéry". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna: Lia Rajandi. Varrak, Tallinn 2003, 596 lk