See also ebooksgratis.com: no banners, no cookies, totally FREE.

CLASSICISTRANIERI HOME PAGE - YOUTUBE CHANNEL
Privacy Policy Cookie Policy Terms and Conditions
Aksi - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia

Aksi

Allikas: Vikipeedia

 See artikkel räägib saarest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Aksi (täpsustus)


Aksi saare kaguotsa rannik
Aksi saare kaguotsa rannik
Järveks kasvanud loik Aksi saarel
Järveks kasvanud loik Aksi saarel

Aksi (vahel ka: Äksi, rootsi keeles Lilla Wrangelsö, saksa keeles Klein-Wrangelsholm) on väike saar Põhja-Eestis Soome lahes, Prangli saarest kagu pool, mille tõttu kutsutakse teda vahel Väike-Prangliks. Saar on Pranglist 3 kilomeetri kagusel. See on Tallinnale lähim inimasutuseta saar.

Saare pindala on 59 hektarit. Saare kuju on piklik, umbes 3 km pikk ja 500 m lai. Aksi loodeots on kivine, kaguots liivane. Saare pind on kaetud metsade, heinamaade ja soodega, rannikul on maaliline liivarand, kiviklibused rannaalad ja liivaluited. Seda katab kadastik, kohati ka arukaasik. Rohkesti kasvab vesi-kirburohtu.

Saarel on lõkkeplats.

Aksi on olnud ajalooliselt paadiehitajate suurpere Aksbergide kodusaareks. Aksi paadimeistrite paadid ja kalapaadid, eriti mootorpaadid, olid 20. sajandil hästi tuntud ja hinnatud randlaste hulgas. Ka Aksi kiiktoole peeti eriti headeks. Nõukogude ajal tehti Aksi saar tühjaks ja praeguseks ongi saar jäänud inimasustuseta.

Aksi saarel on linnukaitseala, mis kuulub koos Prangli saare osaga Natura 2000 programmi loodushoiualade hulka.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

17901953 oli saarel alaline asustus – viimati enne teist maailmasõda 5 perega küla, mille viimased elanikud sunniti lahkuma NSV Liidu piirivalve algatusel. Paljud olid põgenenud juba 1944. Aksilasi tunti heade paadi- ja mööblimeistritena. Mitmed läksid Rootsi, mõned viimastest saareelanikest töötasid veel sealgi paadimeistrina.

1849 ladus David Weckmann, kelle koolmeistri-laadse töö tõttu olid saareelanikud ümbruskaudsetest veidi haritumad, väikestest kividest aastaarvu ning tegi samasse kividest labürindi.

Ööl vastu 25. augustit 1941 ujus saarele alasti mees, kes põgenes kaubalaevalt Eestirand pommitamise eest.

1986. aastal rajati saare lõunaotsale tulepaak.

[redigeeri] Kirjandus

[redigeeri] Vaata ka

  • Prangli maastikukaitseala

[redigeeri] Välislingid


aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu -