Aegna

Allikas: Vikipeedia

Aegna (ka Äigna, saksa keeles Wulf, rootsi keeles Ulfsö) on Tallinna lahe kirdeküljel, Viimsi poolsaare tipust (Rohuneemest) loodes asuv saar Tallinnast 14 km kaugusel. Saar suleb Tallinna lahe.

Saarel on kaks alalist elanikku.

Sisukord

1 Geograafia
2 Loodus
3 Infrastruktuur
4 Haldamine
5 Ajalugu
6 Muud
7 Kirjandus
8 Välislingid

[redigeeri] Geograafia

Aegna asend: 1-Aegna, 2-Viimsi poolsaar, 3-Rohuneem, 4-Kräsuli, 5-Kumbli, 6-Peenekarikrunn, 7-Vullikrunn, 8-Linnalaht, 9-Suursalm, 10-Väikesalm, 11-Peldikukari, 12-Lõhekari, 13-Vahekivi, 14-Liuhkakari, 15-Sitakari, 16-Angerjakari, 17-Holgani kari

Aegna pindala on 2,93 ruutkilomeetrit. Geograafilised koordinaadid: 59° 34' 55" (59,5819°) põhjalaiust, 24° 44' 48" (24,7467°) idapikkust.

Viimsi poolsaare ja Aegna saare vahele jäävad Kräsuli ja Kumbli saar, mida Aegnaga ühendav väin on Suursalm. Aegnast loode poole jäävad Sillikrunn ja Vullikrunn. Saarest lääne pool on Punakivi kari.

Aegna kirdeosas on kitsas poolsaar, mis lõpeb Lemmiku ninaga. Saare põhiosa põhjatipp on Eerikneem. Eerikneeme ja Lemmiku nina vahele jääb laht. Läänerannikul on Karikneem ning lõunarannikul Talneem, kus asub jahisadam.

[redigeeri] Loodus

70% saarest on kaetud metsaga. Saarel on rändrahne. Aegnal pesitseb merikotkas.

Aegna on maastikukaitseala. Korraga ei tohi Aegnal viibida üle 3000 inimese.

Rohke metsa ja liivaranna pärast on saar saanud puhke- ja väljasõidukohaks.

Tallinna-Helsingi liinil kurseerivad helikopterid sõidavad ringiga ümber Aegna saare.

[redigeeri] Infrastruktuur

Linnaga on laevaühendus, kuid regulaarset laevaliiklust vahepeal ei olnud, sest sadamakai ei olnud korras. 2008. aasta suvel toimib regulaarne laevaliiklus Tallinna Linnahalli sadama ja Aegna vahel. Laevaliini teenindab Lindaliini AS mootorlaevaga M/L Juku [[1]]. Sadam on Talneeme kaldal.

Saarel oli kitsarööpaline raudtee. Raudtee pikkus oli 3 km ning see töötas 1914–1944.

Saarel on pinnasteed, mis kohati on kinni kasvanud

Veeallikaks on puurkaev saare keskuses. Vesi ringleb mööda suvist ringistatud veetorustikku. Tsentraalset kanalisatsiooni ei ole.

Aegna saab elektrit 10 kV pingega merekaabelliini kaudu Viimsi poolsaarel asuvast alajaamast.

[redigeeri] Haldamine

Saar kuulub Tallinna Kesklinna linnaosa haldusalasse. See on ainuke saar, mis on Tallinna territooriumil. 2003. aastal kaaluti Aegna ja Naissaare vahetust Tallinna ja Viimsi valla vahel. Aastal 2004 algatas Tallinna linnavalitsus ideevõistluse saare muutmiseks vabaajakeskuseks. Toomas Vitsut leidis, et saarel võiks olla kasiinod. Jutt oli isegi silla ehitamisest Viimsi poolsaarelt Armuneemelt.

[redigeeri] Ajalugu

Inimasustusest (kaluritest) on teateid alates 1460. aastast.

20. sajandi alguses sunniti 5 talu elanikud sõjaväe eest taanduma. 1911 hakati Aegnale rajama kaitsepatareisid, mis kuulusid Peeter Suure merekindluse juurde. Neid ehitati ja täiustati Teise maailmasõjani. Praegu on nad varemetes.

[redigeeri] Muud

Saarel on vana surnuaed.

Valgevenes või Moskvas on trükitud fiktiivseid Aegna postmarke.

Aegna nime kandis ka üks nõukogudeaegne sigaretimark.

[redigeeri] Kirjandus

Heino Gustavson. Aegna, Tallinn 1998.
Toivo Meikar. Aegna ja Viimsi metsade ajaloost. – XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus, Tartu–Tallinn 1999.
Henn Pärn. Aegna, Naissaare ja Tallinna rannikumetsade seisund okaste morfomeetria alusel. – XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus, Tartu–Tallinn 1999.
Triinu Nutt. Kukemarjad (Empetrum L.) Põhja-Eestis. – XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus, Tartu–Tallinn 1999.
Ljudmilla Martin. Naissaare ja Aegna epifüütsed suursamblikud. – XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus, Tartu–Tallinn 1999.
Henn Pärn. Naissaare ja Aegna puistute ökoloogilisest seisundist. – Naissaare loodus ja selle kaitse, Tallinn 1999.
Virkko Lepassalu. Ekskursioon hakklihamasinasse (Heino Gustavsoni kommentaar). – Luup, 1999, nr 12 (95). (Aegna saarel asuvatest pommidest; vestlusest kunagise Rohelise Rügemendi liidri Hugo Udusaarega; skeem: Aegna militaarrajatised 1940. aastal).
Margit Kull. Rekreatsiooni võimalused Aegna saarel, bakalaureusetöö, Tallinna Pedagoogikaülikool 2003, juhendaja Joe Noormets.