Usbekistan
Allikas: Vikipeedia
| Usbekistani Vabariik
usbeki O‘zbekiston Respublikasi
harvem Oʻzbekiston Jumhuriyati {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | |||||
| Pealinn | Toshkent (Taškent) | ||||
| Pindala | 447 400 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | usbeki | ||||
| Rahvaarv | 26 658 800 (1.01.2007) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 58,1 in/km² | ||||
| Riigikord | |||||
| President | Islom Karimov | ||||
| Peaminister | Shavkat Mirziyoyev | ||||
| Iseseisvus | kuulutati välja 1. septembril 1991 | ||||
| SKT | |||||
| elaniku kohta | |||||
| Rahaühik | som (UZS) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +5 | ||||
| Tippdomeen | .uz | ||||
| ROK-i kood | UZB | ||||
| Telefonikood | 998 | ||||
Usbekistani Vabariik on riik Kesk-Aasias. Väljapääs meredele puudub, naaberriikideks on Afganistan, Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan ja Türkmenistan.
Usbekistanil on neli eksklaavi, mis on ümbritsetud Kõrgõzstanist. Suurima pindala on üle 300 ruutkilomeetri, rahvaarvuks üle 40 000. Usbekistani territoorium omakorda ümbritseb väikest Kõrgõzstanile kuuluvat küla Farg‘ona lähedal.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] Riik
[redigeeri] President
[redigeeri] Valitsus
[redigeeri] Parlament
Usbekistani parlament kannab nime Oliy Majlis.
[redigeeri] Haldusjaotus
Usbekistan jaguneb halduslikult 12 vilajetiks (viloyat), 1 vabariigiks (respublika) ja 1 keskalluvusega linnaks (shahar). Sulgudes on toodud nõukogude ajal tarvitatud venepärased vilajeti (tollal oblasti) nimekujud.
[redigeeri] Vilajetid
- Andijoni vilajett (Andižani)
- Buxoro vilajett (Buhhaara)
- Farg‘ona vilajett (Fergana)
- Jizzaxi vilajett (Džizaki)
- Namangani vilajett
- Navoiy vilajett (Navoi)
- Qashqadaryo vilajett (Kaškadarja)
- Samarqandi vilajett (Samarkandi)
- Sirdaryo vilajett (Sõrdarja)
- Surxondaryo vilajett (Surhandarja)
- Toshkendi vilajett (Taškendi)
- Xorazmi vilajett (Horezmi)
[redigeeri] vabariik
[redigeeri] keskalluvusega linn
- Toshkent (Taškent)
[redigeeri] Loodus
Usbekistan on mandrisisese asendiga. Kliima on kuiv. Põllumajandus võimalik 10%-l territooriumist, oaaside alal jõgede ääres.
[redigeeri] Majandus
Usbekistan oli endise Nõukogude Liidu vaesemaid piikrondi. 60% rahvastikust elas maal. Praegu on Usbekistan maailma kolmas puuvilla eksportija, oluline kulla ja maagaasi tootja. Regionaalselt on ta oluline keemiatööstus ja (põllumajandus)masinaehitus.
[redigeeri] Rahvastik
[redigeeri] Kultuur
[redigeeri] Vaata ka
- Usbeki NSV
- Hiiva khaaniriik - Horezmi NRV - Horezmi NSV
- Buhhaara emiraat - Buhhaara NRV - Buhhaara NSV
- Usbeki kirjandus
- Zomini looduskaitseala
[redigeeri] Välislingid
- valitsuslehekülg ("Riigivõimu portaal") (vene, usbeki ja inglise keeles)
| Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ) |  |
|---|---|
|
Armeenia | Aserbaidžaan | Gruusia | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Ukraina | Usbekistan | Valgevene | Venemaa |
|
| Türkmenistanil on assotsieerunud vaatleja staatus | |
| Aasia maad |
|---|
|
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus¹ | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan² | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Palestiina | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi² | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa² | Vietnam |
| ¹Egiptuse suurim osa asub Aafrikas |
| ²Riigi osa asub Euroopas |
| Sõltuvad alad: |
| Okupeeritud alad: Gaza tsoon | Jordani Läänekallas | Golani kõrgendikud | Tiibet |
| Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Abhaasia | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Põhja-Küpros| Taiwan |
| Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad |
