Bhutan
Allikas: Vikipeedia
| Bhutani Kuningriik
dzongkha འབྲུག་ཡུལ
Druk Gyekhap {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Druk tsendhen | ||||
| Pealinn | Thimphu | ||||
| Pindala | 47 000 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | dzongkha | ||||
| Rahvaarv | 2 230 000 (2005) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 47,5 in/km² | ||||
| Riigikord | |||||
| Kuningas | Jigme Khesar Namgyal Wangchuck | ||||
| Peaminister | Jigme Thinley | ||||
| Iseseisvus | 8. augustil 1949 (Hiina tunnustas Bhutani) | ||||
| SKT | |||||
| elaniku kohta | |||||
| Rahaühik | ngultrum (BTN) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +6 | ||||
| Tippdomeen | .bt | ||||
| ROK-i kood | |||||
| Telefonikood | 975 | ||||
Bhutan (dzongkha keeles འབྲུག་ཡུལ (Drukyuel)) on maa ja riik Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku idaosas.
Riik piirneb idast ja lõunast Indiaga ning põhjast ja läänest Hiinaga (Tiibetiga).
Sisukord |
[redigeeri] Nimi
Nime "Bhutan" päritolu ei ole selge. On arvatud, et see pärineb sanskriti sõnadest Bhota-anta ('Tiibeti ots') või sõnadest Bhu-uttan ('mägismaad'). Sõna "Bhutan" on riigi nimena kasutatud alates 19. sajandi lõpust.
Riigi dzongkhakeelne nimi on Drukyuel (teises variandis ja tiibeti keeles Druk Yul) 'Kõuedraakonimaa'.
Bhutani on tuntud mitme nime all, sealhulgas Lho Mon 'Pimeduse Lõunamaa', Lho Tsendenjong 'Sandalipuu Lõunamaa' ja Lhomen Khazhi 'Nelja Lähenemise Lõunamaa'.
[redigeeri] Loodus
[redigeeri] Maastikuline liigendus
Bhutani võib jaotada kõrgmägede piirkonnaks riigi põhjaosas, madalate mägede piirkonnaks riigi keskosas ja Duarsi tasandikuks riigi lõunapiiril (13...16 km laiune riba).
[redigeeri] Reljeef
Mägede kõrgus väheneb põhjast lõunasse. Lõunapiiri ääres on Duarsi tasandik. Selle põhjaosas, mägede kõrval on ebatasane maastik.
Kõrgeim tipp on 7554 m kõrgune Kula Kangri.
10% pindalast on igilume ja liustike all. Lõunaosas leidub viljakaid tasandikke, kuid haritav maa moodustab vaid 2...3% riigi pindalast. Madalaim punkt on 97 m kõrgusel merepinnast.
[redigeeri] Kliima
Duarsi tasandik asub lähistroopikas. Piirkond on väga sademeterohke (aasta keskmine sademete hulk on 500...760 mm aastas) ning kuum ja niiske.
[redigeeri] Jõed
Suuremad jõed on Drangme Chhu, Sankosh (Puna Tsang Chhu), Wang Chhu ja Amo Chhu. Teiste jõgede seas on Drupthopzampa Chhu, Khili Chhu, Kholong Chhu, Khoma Chhu, Kuri Chhu, Mangde Chhu ja Threwen Chhu.
[redigeeri] Taimkate
Riigi pindalast on metsaga kaetud 72,5%. Duarsi tasandikul kasvab lähistroopiline mets. Päris lõunapiiri ääres on rohtla ja bambusedžungel.
[redigeeri] Loomastik
Duarsi tasandiku metsades elavad elevandid, hirved ja tiigrid.
Päris lõunapiiri ääres on looduskaitseala, kus muuhulgas elab haruldane languuriliik Trachypithecus geei.
[redigeeri] Keskkond
Tänu riigi isoleeritusele ja väikesele rahvaarvule on Bhutani ökosüsteem suures osas säilinud puutumatuna. Seal leidub mitmeid ohustatud loomaliike.
[redigeeri] Riik
[redigeeri] Riigikord
Bhutan on konstitutsiooniline monarhia.
Parlament on Rahvuskogu, mille liikmetest kaks kolmandikku on valitavad.
[redigeeri] Haldusjaotus
Bhutan on jagatud 20 ringkonnaks (dzongkhag):
- Bumthang (kaardil 1)
- Chhukha (2)
- Dagana (3)
- Gasa (4)
- Ha (5)
- Lhuentse (6)
- Mongar (7)
- Paro (8)
- Pemagatshel (9)
- Punakha (10)
- Samdrup Jongkhar (11)
- Samtse (12)
- Sarpang (13)
- Zhemgang (20)
- Thimphu (14)
- Trashigang (15)
- Trashi Yangtse (19)
- Trongsa (16)
- Tsirang (17)
- Wangdue Phodrang (18)
[redigeeri] Rahvastik
[redigeeri] Demograafilised näitajad
[redigeeri] Rahvaarv
Rahvaarv on 2005. aasta seisuga hinnanguliselt 2 230 000.
Varasemad rahvaarvud:
- 1964: 750 000
- 1991: 1 476 000 (hinnang)
Riigis on läbi viidud 3 rahvaloendust (1969, 1980 ja 2005).
Ametliku hinnangu kohaselt oli rahvaarv 2004. aastal vaid 752 700.
Suured erinevused hinnangutes tulenevad väidetavalt sellest, et Bhutani valitsus teatas tegelikust suurema rahvaarvu 1971. aastal, sest arvati, et alla 1 miljonilise rahvaarvuga riiki ei võetaks ÜRO liikmeks. Ametivõimude väitel on riigist lahkunud ka hulgaliselt peamiselt nepallastest võõrtöölisi. Põgenikke esindavad organisatsioonid on väitnud, et Bhutani valitsus üritab varjata nepallaste suurt osakaalu Bhutani elanikkonnas. Umbes 125 000 inimest elab põgenikelaagrites Nepalis.
[redigeeri] Asustus
Põhiline asustus on koondunud riigi keskosa orgudesse.
Duarsi tasandiku põhjaosas mägede jalamil on väikesed külad metsalagendikel.
[redigeeri] Rahvuslik koosseis
Umbes pool bhutanlastest on bhotiad, kes on kultuuriliselt lähedased tiibetlastele. Nad elavad põhiliselt riigi põhja- ja keskosas.
Bhutani lõunaosa rahvastik on mitmerahvuseline. Ülekaalus on Nepalist sisse rännanud nepallased.
[redigeeri] Keeled
Bhotiad kõnelevad tiibeti keelele lähedast dzongkha keelt, mis on ka riigikeel.
Nepallased kõnelevad põhiliselt nepali keelt.
Koolides on kõigile kodanikele kohustuslik dzongkha ja inglise keele õppimine. Osa aineid, sealhulgas täppisteadusi, õpetatakse inglise keeles.
[redigeeri] Religioon
Bhotiad tunnustavad Tiibeti budismi.
Nepallased on hinduistid.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Majandus
Riik on koostanud viisaastakuplaanid majanduse arendamiseks.
Esimesel ja teisel viisaastakul (1961–1966 ja 1966–1971) pandi rõhku transpordi ja side arendamisele.
Viies viisaastakuplaan (1981–1986) töötati välja India abiga. Põhirõhk oli majandusliku sõltumatuse kindlustamisel.
[redigeeri] Põllumajandus
Põhiline elatusallikas on põllumajandus, kus on hõivatud 79% elanikest.
[redigeeri] Taimekasvatus
Riigi keskosas on suhteliselt tasased laiad, viljaka mullaga orud, mida kasutatakse taimekasvatuseks. Tähtis on kunstlik niisutus.
Põhilised põllukultuurid on riis, mais, apelsinid ja kartul.
Parasvöötmepiirkonnas on riiklikud puuviljaaiad, kus kasvatatakse õunu, pirne, virsikuid, ploome, aprikoose ja kreeka pähkleid.
[redigeeri] Loomakasvatus
Kasvatatakse lambaid.
Kõrgmägedes karjatatakse suvel jakke.
[redigeeri] Tööstus
Bhutanis on olemas muuhulgas puidutöötlemisettevõtted, konservivabrikud ning mutrite ja kruvide vabrik.
Ida-Bhutanis toodetakse toorsiidi.
Kodutöönduses valmistatakse muuhulgas tuletikke, seepi, rõivaid, vaipu ja küünlaid.
[redigeeri] Transport
Riigis on olemas maanteed, kuid mägedes on põhilisteks transpordivahenditeks jakid, muulad ja ponid.
Bhutanis on kaks lennujaama: Paro lennujaam ja Yangphulla lennujaam. 1983. aastast alates tegutseb rahvuslik lennukompanii Druk Air.
[redigeeri] Side
Suuremad linnad on ühendatud telefoniliinidega. Välismaale saab helistada ainult pealinnast Thimphust.
Statsionaarse telefoni abonente on 25 200, mobiiltelefonikasutajaid 23 000.
Internetikasutajaid on 15 000.
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] Esiajalugu
Kivist tööriistade ja relvade ning suurte kiviehitiste jäänuste põhjal saab öelda, et Bhutan oli asustatud juba 2000 eKr.
Bhutanlased usuvad, et maa algasukad olid lhopud (Lhop, Doya; väike tiibeti-birma keelt kõnelev hõim Edela-Bhutanis) ning hiljem tulid nende asemele Mongoolia alalt tiibetlased. Teise arvamuse järgi koosnesid algasukad mitmest hõimust.
Bhutanis praegu enamuse moodustav rahvas bhotiad (Ngalop), kes on koondunud riigi kesk- ja lääneosa orgudesse, on ilmses suguluses põhja pool elavate tiibetlastega, kellega neid seovad füüsilised, keelelised ja kultuurilised ühisjooned. See asjaolu osutab sellele, et minevikus on üle Himaalaja sisse rännanud märkimisväärsel hulgal tiibetlasi, kellest põlvneb põhiosa praegusest rahvastikust.
On arvatud, et Kristuse-eelse 5. sajandi ja [[Kristuse-järgse [6. sajand]]i vahel oli seal riik nimega Lhomon ('lõunapimedus') või Monyul ('pime maa' Bhutani algasukate monpade järgi). Vanades Bhutani ja Tiibet kroonikates leiduvad nimed Lhomon Tsendenjong 'sandalipuumaa' ja "Lõuna-Mon" ("nelja lähenemise maa).
[redigeeri] Budismi tulek ja varane ajalugu
Kõige varasem ajalooliselt teada olev sündmus Bhutanis on budistliku pühaku Padmasambhava (guru Rimpotše) viibimine Bhutanis 8. sajandil. Temale omistatakse tavaliselt vadžrajaana-budismi toomine Bhutanisse, kuid Kyichu Lhakhang Paros ja Jambey Lhakhang Bumthangis on ehitatud 659, umbes sajand enne guru Rimpotše saabumist poollegendaarse Tiibeti kuninga Songtsen Gampo poolt. Vadžrajaanast areneski 12. sajandks välja Tiibeti budism. Padmasambhava rajas hulga templeid ja kloostreid, sealhulgas kuulus Taktshangi klooster, mis on ehitatud kõrgele kaljule Paro oru kohal, ja Kurjey Lhakhang Bumthangis.
Bhutani varane ajalugu on ebaselge, sest suurem osa kroonikatest hävis tulekahjus kunagises pealinnas Punakhas 1827. Igatahes oli budism 10. sajandiks juba väga mõjukas. Tekkisid erinevad koolkonnad, mida soosisid erinevad Tiibeti ja Bhutani valitsejad. Pärast mongolite allakäiku 14. sajandil võistlesid need koolkonnad poliitilise ja usulise mõjuvõimu pärast. 16. sajandiks jäi peale drukpa koolkond.
[redigeeri] Riigi tekkimine
Bhutani alal asusid 17. sajandini mitmed väikesed omavahel vaenutsevad läänivaldused, kuni need ühendas Tiibeti laama ja sõjapealik Shabdrung Ngawang Namgyal. Pärast tema surma 1652. aastal valitses riigis mõnda aega anarhia.
[redigeeri] Lepingud Suurbritanniaga
Aastatel 1710 ja 1730 ründasid Bhutani tiibetlased, kuid mõlemad rünnakud löödi tagasi.
18. sajandil ründas Bhutan Cooch Behari kuningriiki ja okupeeris selle. Aastal 1772 tõrjusid Cooch Behari väed inglaste abiga Bhutani armee välja ja ründasid 1774 Bhutani. Bhutan oli sunnitud oma vallutustest loobuma.
[redigeeri] Kodusõjad
19. sajandi lõpus leidis aset mitu kodusõda.
Aastal 1865 oldi sunnitud loovutama osa piiriäärseid alasid Suurbritanniale.
[redigeeri] Kuningriigi sünd
Aastal 1907 valiti Ugyen Wangchuck Bhutani kuningaks.
Suurbritannia kuningast sai 1910 Bhutani süserään. Pärast India iseseisvumist 1947 otsustas Bhutan Indiaga mitte liituda. Aastal 1949 tunnistas India Bhutani sõltumatust.
[redigeeri] Moderniseerumine ja isolatsioonist väljumine
Aastal 1971 võeti Bhutan ÜRO liikmeks.
Aastal 1972 asus valitsema praegune kuningas Jigme Singye Wangchuck, kes 1998 viis läbi olulised poliitilised reformid, andes suurema osa oma võimust üle peaministrile.
Riigis on keelatud kilekottide kasutamine.
[redigeeri] Turism
Aastal 1974 kutsuti riiki esimesed välismaa külalised seoses praeguse kuninga kroonimisega.
Turismi piiratakse kvootidega ning paljudesse piirkondadesse neid ei lubata. Põhjuseks on püüd säilitada kohalikku kultuuri. Riik püüab seada turistidele tingimuseks, et nad kulutaksid vähemalt 100 USA dollarit päevas.
Enamik hotelle asub Thimphus.
[redigeeri] Kuritegevus
Bhutan on püüdnud hoida kuritegevuse madalat taset, mis on olnud tingitud traditsioonilisest elulaadist ja Tiibeti budismi mõjust.
[redigeeri] Haridus
Riigis on tasuta keskharidus. Aastal 1968 lõpetasid tasuta 11-klassilise kooli esimesed 18 õpilast.
Aprillis 2002 jõudsid avalikkuse ette mitmed tähelepanu äratanud kuriteod: suur korruptsioonijuhtum, rüüstamised, röövimised, vargused ja mõrvad. Selles nähti moderniseerimise ja välismaa kultuurimõjude (sealhulgas televisiooni) tõttu muutunud elulaadi tagajärje.
[redigeeri] Ajakirjandus
Bhutani ainuke legaalne ajaleht on kaks korda nädalas dzongkha, inglise ja nepali keeles ilmuv Kuensel.
Mõned mitteametlikud ajalehed ilmuvad internetis.
Aastal 1973 asutati Bhutani Ringhäälinguteenistus. See edastas algul ainult raadiosaateid. Need levivad üle riigi lühilainetel, Thimphus ka ultralühilainetel.
Televisioon lubati kuninga käsul alles 1999. See oli osa moderniseerimisprogrammist. Juunis 1999 hakkas Ringhäälinguteenistus edastama oma telesaateid ja augustis 1999 anti erafirmadele võimalus saada litsents välismaa satelliittelevisioonisaadete edastamiseks kaabeltelevisiooni teel. Bhutan oli viimane riik maailmas, kus televisioon kasutusele võeti. Varem oli televisioon keelatud. Kättesaadavaks muutus korraga 46 telekanalit, sealhulgas Star TV ööpäevaringsed meelelahutuskanalid. Kui aprillis 2002 käis riigist üle kuritegevuselaine, süüdistati selles televisiooni.
[redigeeri] Kultuur
[redigeeri] Rõivastus
Bhotia meeste traditsiooniline rõivastus on gho, põlvedeni ulatuv rüü, mis kinnitatakse riidest puusavööga (kera).
Naised kannavad kederluudeni ulatuvat kira't, mis seisab ühest õlast koos ning on puusast seotud. Kira'ga käib kaasas pikkade varrukatega pluus, mida kantakse kira all.
Rõivaste koe, värvi ja kaunistused määrab sotsiaalne staatus. Sotsiaalset positsiooni näitavad ka rätid ja sallid.
Kõrvarõngaid kannavad nii mehed kui ka naised.
Seadus nõuab bodiatele omaste tiibetlike rõivaste kandmist kõigilt Bhutani kodanikelt, sealhulgas kohalikelt nepallastelt.
[redigeeri] Toit
Põhitoit on riis ning üha rohkem ka mais.
Mägedes süüakse palju liha, eriti kodulindude ning jaki- ja lambaliha.
Külmal ajal on üks lemmiktoite paprikaga vürtsitatud liha-, riisi- või maisisupp. Paprikakarri on üldse armastatud.
Kuigi piima on vähe, on populaarsed ka piimatoidud, eriti või ja juust, mis on valmistatud jaki- ja lehmapiimast.
Jookidest on levinud võitee ja õlu.
[redigeeri] Tubakakeeld
Detsembris 2004 keelati kogu riigis tubaka müük ja avalikus kohas suitsetamine. Bhutan on ainuke sellise keeluga riik maailmas.
[redigeeri] Sport
Bhutani rahvussport on vibulaskmine. Enamikus külades toimuvad regulaarsed vibulaskmisvõistlused.
Reeglid erinevad rahvusvahelistest reeglitest sihtmärkide asetuse ja muude tehniliste ülsikasjade poolest. Samuti on kombeks, et võistlejad joovad palju ja pilkavad üksteist.
Rahvuslik spordiala on ka rahvusvahelise kuulitõuke sarnane digor.
Populaarsust on võitmas jalgpall.
[redigeeri] Muusika
Lähemalt artiklis Bhutani muusika
Traditsioonilise muusika žanride seas on zhungdra ja boedra.
Populaarmuusikas on valdavaks stiiliks keelpillil mängitav Rigsar (Rigsagar). See tekkis 1960. aastatel traditsioonilist muusikat ja lääne populaarmuusika mõjusid kombineeriva India populaarmuusika mõjul.
[redigeeri] Arhitektuur
Bhutanile iseloomulik ehitiseliik on kindlusklooster dzong.
Aknaavad avanevad traditsiooniliselt otse vabasse õhku. Halva ilma korral on kasutatud bambuseesriideid, mis lasevad valgust tuppa. Viimasel ajal on hakatud kasutama ka aknaklaasi.
[redigeeri] Pühad
Bhutanis on palju pühasid, millest enamik on seotud traditsiooniliste pidustustega. Nende seas on talvise pööripäeva püha (peetakse kuukalendri järgi 1. jaanuari paiku), kuukalendri uusaasta (jaanuaris või veebruaris), kuninga sünnipäev ja kroonimise aastapäev, mussoonide aastaaja algus (22. september), rahvuspäev (17. detsember) ning mitmesugused budistlikud ja hinduistlikud pühad. Ka ilmalike pühade puhul tantsitakse religioosseid tantse ja palutakse päevale õnnistust.
Pühade ajal tantsitakse maskitantse ja etendatakse tantsudraamasid, tavaliselt traditsionilise muusika saatel. Tantsijad kannavad värvilisi puust või mitmest materjalist maske ning kostüüme, mis kujutavad kangelasi, deemoneid, loomi ja karikatuurseid tavalisi inimesi. Tantsijad on kuninga patronaaži all. Nad hoiavad alal rahva- ja usukombeid ning võimaldavad alal hoida maskitegemise kunsti.
[redigeeri] Välislink
| Aasia maad |
|---|
|
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus¹ | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan² | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Palestiina | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi² | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa² | Vietnam |
| ¹Egiptuse suurim osa asub Aafrikas |
| ²Riigi osa asub Euroopas |
| Sõltuvad alad: |
| Okupeeritud alad: Gaza tsoon | Jordani Läänekallas | Golani kõrgendikud | Tiibet |
| Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Abhaasia | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Põhja-Küpros| Taiwan |
| Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad |
