Louis-Philippe I

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib Prantsusmaa kuningast, samanimelise Orléansi hertsogi kohta vaata: Louis-Philippe I (Orléans)

Louis-Philippe I (6. oktoober 1773 – 26. august 1850) oli Orléansi dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastatel 1830–1848.

Louis-Philippe oli Orléansi hertsogi Louis-Philippe II ehk Philippe Egalité poeg. Tema isa paistis silma küllaltki radikaalsete nõudmistega Prantsuse revolutsiooni alguses, kuid hukati 1793. aastal. Noor Louis-Philippe tegi alates 1791. aastast karjääri Prantsuse sõjaväes ning paistis silma isikliku vaprusega. Ka tema vaated iolid sarnaselt isaga küllaltki liberaalsd. Kuid 1793. aastal oli ta segatud Charles François Dumouriez' vandenõusse kukutada jakobiinid ning taastada 1791 aasta konstitutsioon. Seetõttu pidid tema ja Dumouriez põgenema Austria vägede juurde. Kuni 1815. aastani elas Louis-Philippe eksiilis. Aastatel 1794–1797 viibis ta Ameerikas, peamiselt Ameerika Ühendriikides.

1815, pärast Bourbonide restauratsiooni, naasis ta Prantsusmaale, kus ta sai tagasi ka Orléansi hertsogi tiitli. Tema suhted Louis XVIII olid halvad, Charles X-ga veidi paremad, kuid tema liberaalne meelsus ei meeldinud valitsevale dünastiale sugugi. Louis-Philippe'st sai peagi liberaalse opositsiooni üks juhte. 1830. aastal, pärast Juulirevolutsiooni, tõusis ta Louis-Philippe I nime all Prantsusmaa troonile, kus valitses esialgu küllaltki edukalt. Oma poliitikas toetus ta jõukale keskklassile ning teenis seetõttu ära hüüdnime "kodanlasest kuningas". Tema valitsusaega nimetatakse tavaliselt Juulimonarhiaks.

1847. aastal tabas maad aga majanduskriis ning kuninga valitsuse autoriteet langes kiiresti. Järgmise aasta alguses puhkesid mitmel pool, eriti Pariisis, mässud ning kuningas põgenes Suurbritanniasse, loobudes troonist oma pojapoja (Philippe VII) kasuks. Tolle võimu parlament aga ei toetanud ning peagi kuulutati Prantsusmaa Teine Vabariik. Louis-Philippe elas aga kuni elu lõpuni eksiilis Suurbritannias.