Austria
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
| Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist. |
| Austria Vabariik
saksa Republik Österreich
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Land der Berge, Land am Strome | ||||
| Pealinn | Viin | ||||
| Pindala | 83 858 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | saksa; piirkondlikud keeled horvaadi, ungari ja sloveeni |
||||
| Rahvaarv | 8 299 075 (2007) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 97,6 in/km² | ||||
| Riigikord | föderatiivne vabariik | ||||
| President | Heinz Fischer | ||||
| Peaminister | Alfred Gusenbauer | ||||
| Iseseisvus | 27. juuli 1955 (liitlasvägede okupatsiooni lõpp) | ||||
| SKT | 307,07 miljardit USD | ||||
| elaniku kohta | 37 117 USD | ||||
| Rahaühik | euro (EUR) | ||||
| Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg | ||||
| Tippdomeen | .at | ||||
| ROK-i kood | |||||
| Telefonikood | 43 | ||||
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on riik Euroopa sisemaal Kesk-Euroopas, üheksast liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Šveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tšehhi Vabariigiga. On 1995-st aastast Euroopa Liidu liige.
Sisukord |
[redigeeri] Majandus
Austria on arenenud kapitalismi tööstusmaaks. Pärast teist maailmasõda riigistati saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on raskerööstuse põhiharud - elektrienergeetika, metallurgia, naftatööstus - ja suured pangad. Riigiettevõtteis (neid kontrollib Österreichische Industrieverwaltungs-Aktiengesellschaft) valmib veerand Austria tööstustoodangust. rohkesti on Austria majandusse paigutatud väliskapitali, millest kolmandiku moodustab Sakamaa LV oma. sõjalise kulutuste väheses (tulenebneutralismimaadega on soodustanud Austria majanduse ühtlasemat arengut võrreldes teise Lääne-Euroopa tööstusmaadega. tööstuses on esikohal rasketööstus. musta metallurgia (Lintz, Leoben, Kapfenberg) toodang ületab oma maa vajadused, värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi (Ranshofen), veidivaske (Brixlegg) ja pliid (Gailiz). Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. masinatööstus (Viin, Graz, Sankt Põlten, Steyr) toodab kerge-, toiduaine- ja naftatööstuse ning energeetika seadmei, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid, jõelaevu. Metsa- ja puiduveost. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised (Lintz), tehiskiud (Gmunden) ja plastmassid.
[redigeeri] Väliskaubandus
[redigeeri] Olulisemad impordiartiklid (2001)
- Autod: 3,663 miljonit USA dollarit
- Autoosad ja automootorite osad: 2,674 miljonit USA dollarit
- Toornafta: 1,496 miljonit USA dollarit
- Täppismehhaanika ja optilised seadmed: 1,415 miljonit USA dollarit
- Kerge kütteõli (bensiin) 1,368 miljonit USA dollarit
[redigeeri] Olulisemad ekspordiartiklid (2001)
- Autod: 2,832 miljonit USA dollarit
- Autovaruosad: 1,869 miljonit USA dollarit
- Mootoridetailid (kolvirõngas): 1,370 miljonit USA dollarit
- Ravimid; 1,074 miljonit USA dollarit
- Helikassetid: 1,061 miljonit USA dollarit
[redigeeri] Peamised väliskaubanduspartnerid
[redigeeri] Ajaloo lühikokkuvõte
Vaata artiklit Austria ajalugu
Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, baiovaaride ja Frangi riigi võimu all. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia, kes (hiljem Habsburgide-Lotringite nime all) valitses riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris.
Peale Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririigi lagunemist moodustus Habsburgide valdustest esialgu Austria keisririik , mis aastal 1867 reorganiseeriti kaksikmonarhiaks Ungariga Austria-Ungari nime all; valitseja oli Austria keiser ja samal ajal Ungari kuningas. Pärast kaotust Esimeses maailmasõjas Austria-Ungari lagunes, tekkinud saksa Austria Vabariigi ühinemine Saksamaaga keelati Saint-Germaini rahuga. Enne Teist maailmasõda pidi Austria 1938. aastal esimese Euroopa riigina loovutama oma iseseisvuse hitlerlikule Saksamaale (Anschluss).
Teise Maailmasõja lõppedes okupeerisid Austria liitlasväed. Kuni 1955. aastani oli Austria jagatud neljaks okupatsioonitsooniks. Pärast iseseisvuse täielikku taastamist 1955. aastal oli Austria demokraatlik piiririik "raudse eesriide" ja Lääne-Euroopa riikide vahel. Austria liitus Euroopa Liiduga 1995. aastal ja selle rahaliiduga 1999. aastal.
[redigeeri] Liidumaad
Liitriigina on Austria jagatud üheksaks liidumaaks (Bundesländer).
Need on järgmised:
[redigeeri] Vaata ka
- 1999. aasta Austria parlamendivalimised
- 2002. aasta Austria parlamendivalimised
- Austria välismaateenistus
| Euroopa Liit (EL) |  |
|---|---|
|
Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari |
|
| Euroopa maad |
|---|
|
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa² |
| Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard |
| Tunnustamata riigid: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria |
| ¹ loodusgeograafiliselt asub Aasias ² suurem osa territooriumist Aasias |
| Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad |
