See also ebooksgratis.com: no banners, no cookies, totally FREE.

CLASSICISTRANIERI HOME PAGE - YOUTUBE CHANNEL
Privacy Policy Cookie Policy Terms and Conditions
Bulgaaria - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia

Bulgaaria

Allikas: Vikipeedia

Bulgaaria Vabariik
bulgaaria Република България
Republika Bălgarija
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}
Bulgaaria Bulgaaria
Bulgaaria lipp Bulgaaria vapp
Bulgaaria asendikaart
Riigihümn Mila rodino
Pealinn Sofia
Pindala 111 003 km²
Riigikeel(ed) bulgaaria
Rahvaarv 7 679 290 (2007)
Rahvastiku tihedus 69,3 in/km²
Riigikord
President Georgi Pǎrvanov
Peaminister Sergej Stanišev
Iseseisvus 3. märts 1878
22. september 1908
SKT 75,084 miljardit USD
elaniku kohta 10 973 USD
Rahaühik leev (BGL)
Ajavöönd Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen .bg
ROK-i kood BUL
Telefonikood 359

Bulgaaria on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Tema naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi.

Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa Liidu liige.

Sisukord

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Pinnamood

Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru.

Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik.

Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Marica jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa.

Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga.

Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses.

[redigeeri] Rahvastik

[redigeeri] Linnade loend

Asenovgrad - Blagoevgrad - Botevgrad - Burgas - Čirpan - Dobrič - Elhovo - Gabrovo - Harmanli - Haskovo - Ivajlovgrad - Jambol - Kajnardža - Kǎrdžali - Kazanlǎk - Kjustendil - Kotel - Kubrat - Kula - Lǎki - Loveč - Malko Tǎrnovo - Momčilgrad - Montana - Nova Zagora - Novi pazar - Omurtag - Pazardžik - Pleven - Plovdiv - Pomorie - Preslav - Razgrad - Ruse - Sevlievo - Silistra - Slǎnčev brjag - Sliven - Sofia - Stanke Dimitrov - Stara Zagora - Svilengrad - Svištov - Šumen - Zlatni pjasǎci - Zlatograd - Tǎrgovište - Topolovgrad - Varna - Veliko Tǎrnovo - Vidin

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid


Euroopa Liit (EL) EU lipp

Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)

Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari


Euroopa maad

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria
¹ loodusgeograafiliselt asub Aasias

² suurem osa territooriumist Aasias

Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad
Teised keeled


aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu -