Jeesus

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.

See artikkel on kristluse rajajast Uue Testamendi järgi; nime muude kasutuste kohta vaata lehekülge Jeesus (täpsustus).

Jeesus Kristuse ikoon Hagia Sophia katedraalist Istanbulis (12. sajand)

Jeesus (Jeesus Naatsaretist; kristlaste jaoks Jeesus Kristus; sündis umbes 4 kuni 6 eKr; suri umbes 27 kuni 36) oli judaistlik religioosne õpetaja ja ravitseja, kes Vana-Rooma keisririigi ajal löödi risti. Jeesus Kristus on kristluse keskne kuju, kirikupärimuses ristiusu rajaja.

Kristluse järgi oli Jeesus judaismis oodatud messias (Kristus) ja Jumala Poeg, kes tõi oma surma ja ülestõusmise läbi inimkonnale lunastuse ning rajab pärast taastulekut õigluse- ja rahuriigi.

[redigeeri] Jeesuse nimi

[redigeeri] Nimi

Jeesuse sünnipärane nimi on eestipärases kirjaviisis Jeesus. Teisi kirjapilte: Jesus, Joshua, Jošua, Jeshua, Ješua. Heebrea keeles võib see tähendada: Jahve on päästmine. Tema nimi pidi iseloomustama tema tööd maailmas.

"Ta (Maarja) toob ilmale poja ja sa pead temale nimeks panema Jeesus; sest tema päästab oma rahva nende pattudest!" (Mt 1:21)

[redigeeri] Tiitlid

Ajalooline teadaolev nimi on Jeesus. Kõik muud nimed on kas religioossed tiitlid: Jeesus Kristus (Jeesus Salvitu), Jeesus Pantokraator (Jeesus Valitseja), Jeesus Päästja, Lunastaja või päritolu ja tegevuskoha järgi pandud nimed: Jeesus Naatsaretist, Jeesus Galileast ehk Naatsaretlane ehk Galilealane. Ka põlastavalt: "Jeesus puusepa kasupoeg".

Apostlid (Jeesuse õpilased ehk jüngrid) hakkasid teda nimetama Messiaks ja kirikukogud Jumala Pojaks. Jeesus ise nimetas ennast kõige sagedamini Inimese Pojaks.

[redigeeri] "Kristus"

Kristuse (kreeka keeles Χριστός) heebreapärane vaste on (heebrea keeles mashiah (משיח)) messias, eesti keeles Võitu (võitud isik) või Salvitu. Judaismis kasutatakse võidmist või salvimst preestrite ja kuningate ametisseseadmisel. Messias pidi täitma nii preestri kui ka kuninga ülesandeid. Seega on Kristus Jeesuse ametinimetus ja tiitel.

[redigeeri] Ajalooallikad

Jeesuse kui ajaloolise tegelase kohta on peamiseks allikaks evangeeliumid, mis on kirja pandud ajal, mil Jeesusest võis veel olla säilinud elav mälestus. Evangeeliumitest ja kristlikust traditsioonist sõltumatuid ajalooallikaid Jeesuse kohte on säilinud väheseid ja kaheldavaid (a. 64 p.Kr. Tacitus, Annaalid 15.44; a. 112 p.Kr. Plinius, kirjast Trajanusele Epistlid x. 96.; 1. saj. Josephus). On ka neid, kes peavad Jeesust puhtmüütiliseks tegelaseks.

Vanim "biograafia" sisaldus arvatavasti naatsaretlaste evangeeliumis (seda nimetatakse ka kaheteistkümne apostli evangeeliumiks), mida on maininud Epiphanios. Esimesed kristlased, sealhulgas Paulus, piirdusid usuga Kristuse olemasolusse ja ristisurmasse. Hiljem kogudustes käibele tulnud Kristuse elulookirjeldusi olid mõjutanud juudi eeskujud (Vana Testamendi "jumala sulane" ja esseenide "õiglusõpetaja"), idamaiste usundite mütoloogilised kujutlused (viljakusjumaluste suremise ja ülestõusmise rütm) ja gnostilised lunastusmüsteeriumid.

[redigeeri] Jeesus teistes usundites

Muslimid peavad Jeesust (islamis Isa [mitte segi ajada eesti sõnaga isa]) askeetlikuks prohvetiks. Judaism ja mandalus peavad teda valemessiaks. Baha'i usk peab teda Jumala ilminguks. Hinduism peab teda avataaraks. Paljud New Age 'i õpetuste pooldajad peavad teda guruks.