George VI

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

George VI (Albert Frederick Arthur George Windsor) (14. detsember 1895 – 6. veebruar 1952) oli Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ja meretaguste Briti dominioonide kuningas 1936–1952, viimane Iirimaa kuningas 1936-1949 ja India keiser 1936–1947. Ta sai kuningaks pärast oma venna Edward VIII troonist loobumist 1936. aastal ning valitses surmani.

Sisukord 1 Sünd ja perekond 2 Lapsepõlv 3 Sõjaväeline karjäär ja haridus 4 Abielu 5 Vastumeelselt kuningas 6 Valitsusaeg 7 Elu lõpuaastad 8 Impeeriumist Rahvaste Ühenduseni

[redigeeri] Sünd ja perekond

George VI sündis 14. detsembril 1895 Sandringhamis Yorki hertsog George'i ja Yorki hertsoginna Mary teise pojana. Ta ristiti St Mary Magdalene'i kirikus ning tema ristivanemad olid: kuninganna Victoria, Mecklenburg-Strelitzi suurvürst Friedrich Wilhelm, printsess Augusta Sophia, Taani kroonprints, Connaughti hertsog prints Arthur, prints Adolphus of Teck ja Fife'i hertsoginna.

Tulevane George VI oli oma vanemate teine poeg; 23. juunil 1894 oli sündinud prints Edward, kes oli troonipärilusjärjestuses kolmandal kohal. Seega oli prints George alles neljandal kohal.

George sündis oma vana-vanaisa, Saxe-Coburg-Gotha prints Alberti surma-aastapäeval. Kuna polnud kindel, kuidas Alberti lesk kuninganna Victoria uudisesse suhtub, otsustati vastsündinule panna nimeks Albert. See rõõmustas vana naist, kes väljendes oma kannatamust juba poissi näha.

Kuigi George oli kuningate järeltulija, sai ta troonile tänu juhuste kokkulangevusele. Tema isa, tulevane George V oli Wales'i printsi noorem poeg ning temast ei pidanud kunagi kuningas saama. Kuid prints Albert Victor suri 1892. aastal kopsupõletikku ning Yorki hertsogist sai troonipärija ja hilisem George V.

George VI oli samuti oma vanemate noorem poeg. Tema vanem vend Edward VIII küll tõusis troonile, kuid loobus sellest, et abielluda lahutatud naisega. Selle ettenägematu loobumise tõttu sai George'ist kuningas.

[redigeeri] Lapsepõlv

Lapsena oli George tihti haige ning teda kirjeldati kui 'kergesti ehmuvat ja nutma puhkevat' poissi. Tema vanemad, Yorki hertsog ja hertsoginna ei kasvatanud lapsi ise, mis oli kuninglikes perekondades tavapärane. See andis aga guvernandile võimaluse domineerimiseks ning naine eelistas kõiges George'i venda Edwardit. George'il kujunes raske kõnehäire, mis kestis aastaid; samuti olid tal probleemid põlvedega. Teda sunniti kirjutama parema käega, ehkki oli tegelikult vasakukäeline.

Ta kasvas üles täielikult oma venna varjus, kelle käitumine mõjutas printsi iseloomu kujunemist kõige rohkem. Prints Edward oli erakordselt karismaatiline ning nooremate vendade-õdede jaoks oli ta omamoodi jumaldamisobjekt. Lapsepõlves järgisid nad kõiges teda, noorte meestena aga imetlesid Edwardit.

Kuninganna Victoria lapse-lapselapsena oli George Tema Kõrgus Yorki prints Albert. 1898 välja antud seadusega sai aga ta tiitli Tema Kuninglik Kõrgus. Kuninganna Victoria suri 22. jaanuaril 1901 ning George'i vanaisast sai kuningas Edward VII. Yorki hertsogist sai troonipärija ja Wales'i prints, Edward oli troonipärilusjärjestuses teisel ning George kolmandal kohal.

[redigeeri] Sõjaväeline karjäär ja haridus

1909 astus George Kuninglikku Mereväkke ning temast sai kadett. Vaatamata sellele, et ta oli õpitulemuste poolest klassinimekirja lõpus, suunati George Dartmouthi, kus ta oli mitšman. Kui Edward VII 6. mail 1910 suri, viibis George veel mereväes. Tema isast sai kuningas George V ning Edwardist Wales'i prints. George oli troonipärilusjärjestuses teisel kohal.

George teenis ka Esimeses maailmasõjas HMS Collingwoodi pardal. Sellega peetud lahing oli Saksa impeeriumi taktikaline, Ühendkuningriigi strateegiline võit. 1917. aastal liitus George Kuninglike Õhujõududega, kuid ei osalenud enam aktiivselt sõjateenistuses.

Pärast sõda õppis George Cambridge'is aasta aega ajalugu, majandust ja tsiivilõigust. 1920. aastal sai temast Yorki hertsog, Invernessi krahv ja Killarney parun. Selle järel võttis ta enda kanda ka kuninglikke kohustusi, esindades oma isa erinevatel üritustel.

[redigeeri] Abielu

George'il oli kaasa valimisel suur valikuvabadus. 1920 kohtas ta leedi Elizabeth Bowes-Lyoni ning seadis endale eesmärgiks temaga abiellumise. Leedi keeldus abieluettepanekust kahel korral, kuid George oli järeleandmatu ning viimaks Elizabeth nõustus. Nad abiellusid 26. aprillil 1923 Westminster Abbey's. Leedi Elizabethist sai abielu järel Tema Kuninglik Kõrgus Yorki hertsoginna. Paaril oli kaks last:

• Printsess Elizabeth (s. 1926)
• Printsess Margaret (1930 – 2002)

[redigeeri] Vastumeelselt kuningas

Hertsog ja hertsoginna elasid tagasihoidlikult ja vaikselt Londonis. 20. jaanuaril 1936 kuningas George V suri ja tema asemel tõusis troonile Edward VIII. Kuna kuningal polnud lapsi, oli George eeldatav pärija kuni ajani, mil Edward pidi abielluma ja järeltulijaid soetama. Kuid Edward loobus troonist 11. detsembril 1936, et abielluda Wallis Simpsoniga, kes oli kaks korda lahutatud ameeriklanna. Seega sai printsist kuningas George VI. Vastsele monarhile oli roll vastumeelne, kuid ta võttis selle siiski enda kanda.

George krooniti 12. mail 1937 - samale päevale oli olnud kavandatud ka Edwardi kroonimine. Ka kuninganna Mary viibis tseremoonial, lõhkudes sellega traditsiooni ning näidates toetust pojale.

[redigeeri] Valitsusaeg

George VI valitsusaeg algas küsimustega, mis saab edasi Edwardist, kes oli võtnud tagasi tiitli prints Edward. George tegi temast Windsori hertsogi, kuid see tiitel ei laienenud Edwardi abikaasale ega võimalikele järeltulijatele. Edward suundus Prantsusmaale, kus ta mõni kuu hiljem Wallisega abiellus.

Sõja puhkemise võimalikkus varjutas George VI valitsemisaega. Kuningas ja kuninganna võtsidAdolf Hitleri vastu rahu sobitamise seisukoha, toetades Neville Chamberlain'i poliitikat. Kui Chamberlain 1938 Müncheni kokkuleppe sõlmimiselt tagasi jõudis, näitas ta end koos kuningliku paariga Buckinghami palee rõdul, mis põhjustas pahameelt rahuvastaste MP-de hulgas. On arvatud, et kuningas ja kuninganna tahtsid vältida sõda natsliku Saksamaaga, lootes, et see on vastukaal Venemaa kommunismile.

1939. aastal viibisid kuningas ja kuninganna ringreisil Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Kuninglikku paari saatis reisil Kanada peaminister William Lyon Mackenzie King, mis tähendas, et abikaasad viibisid seal kui Kanada kuningas ja kuninganna. Visiidi poliitiline eesmärk oli aga Atlandi-äärsete riikide toetuse saavutamine eelseisva sõja varjus, mis ka õnnestus. Kuninglikku paari võtsid soojalt vastu nii kanadalased kui ameeriklased.

Kui puhkes sõda, jäid George ja Elizabeth Londonisse, ehkki valitsus soovitas neil põgeneda Kanadasse. Hiljem taheti sinna saata printsesse, kuid selle peale ütles kuninganna: "Lapsed ei saaks minna ilma minuta, mina ei lähe kuningata ja kuningas ei lahku kunagi." Perekond jäi Buckinghami paleesse, põgenedes vahel Windsorisse, et saada kaitset pommirünnakute eest. Sõja ajal reisisid kuningas ja kuninganna Suurbritannias, külastades pommitada saanud linnu; külaskäigud tõstsid rahva moraali ja eneseusku.

[redigeeri] Elu lõpuaastad

Sõda oli võtnud oma lõivu kuninga tervisest, mis halvenes veelgi suitsetamise ja edasi areneva kopsuvähi tõttu. Isa tervise halvenemisel võttis kuninglike kohustuste täitmise üle printsess Elizabeth.

George VI suri une pealt Sandringhamis 6. veebruaril 1952. Ta on ainus uusaegne Briti monarh, kelle suremist ei jälgitud ning kelle täpset surmaaega pole teada. George maeti 15. veebruaril St George'i kabelisse Windsoris. 2002. aastal sängitati tema kõrvale ka abikaasa Elizabeth ning tütre Margareti tuhk.

[redigeeri] Impeeriumist Rahvaste Ühenduseni

George VI valitsusajal hakkas lagunema Briti impeerium; protsess oli alanud juba 1926. aastal, kui sündis Rahvaste Ühendus ning endistest dominioonidest said 1931. aasta seadusega sõltumatud riigid. Protsess kiirenes pärast Teist maailmasõda. Transjordaaniast sai 1946 Jordaania osa, 1947 iseseisvusid Palestiina, Iisrael ja Myanmar, kes astusid välja ka Rahvaste Ühendusest. Indiast sai iseseisev dominioon, George VI loovutas India keisri tiitli ning

a) jäi lühikeseks ajaks India kuningaks, kuni riik võttis 1950 vastu põhiseaduse, mis ütles, et India on vabariik (riik jäi siiski rahvahääletuse tulemusena Rahvaste Ühenduse liikmeks kui vabariik ning tunnustas George VI ühenduse peana) ja

b) jäi Pakistani kuningaks, talle järgnes tütar Elizabeth II, kuni 1956. aastal võttis ka Pakistan vastu põhiseaduse, mis ütles, et Pakistan on vabariik.

George VI oli ka viimane Iirimaa kuningas (1936. aastast kuni 18. aprillini 1949, millal Iirimaast sai vabariik ning riik lahkus Rahvaste Ühendusest).

Eelnev: Edward VIII	Suurbritannia kuningas 1936–1952	Järgnev: Elizabeth II
Eelnev: Edward VIII	Iirimaa kuningas 1936–1949	Järgnev: puudub