Yverdon-les-Bains
Allikas: Vikipeedia
| Yverdon-les-Bains | |
|
|
|
| Elanikke: 25 400 (2008) | |
|
|
|
| koordinaadid: 46°47′ N 6°38′ E | |
  |
|---|
Yverdon-les-Bains ('Yverdoni tervisveed'; aastani 1982 Yverdon) on linn ja vald Šveitsis Vaud' kantonis, Yverdoni ringkonna halduskeskus.
Linn asub uhtetasandikul Neuchâteli järv edelatipu juures, La Thielle'i jõe suudmes, Juura mäestiku lõunajalamil, Vaud' Mittellandi (Waadtländer Mittelland) põhjaosas, 30 km linnulennult kantoni keskusest Lausanne'ist lõuna pool.
Linna pindala on 11,26 km², elanike arv 23 024 (2004), rahvastiku tihedus 2044 in/km².
Linna sihtnumber on 1700, valla number Föderaalse Statistikaameti arvestuses 5938.
Valla juht on Rémy Jacquier.
Sisukord |
[redigeeri] Nimi
Saksa keeles kasutati varem nime Iferten või Ifferten, mis on nüüdseks praktiliselt käibelt kadunud.
Vana-Rooma ajal oli linna nimi Eburodunum.
Vana nimi Yverdon on veel sageli kasutusel. Jaam kannab ametlikku nime, linnabussiliinide peatuste nimedes kasutatakse vana nime.
[redigeeri] Geograafia
Linna territooriumil suubub Neuchâteli järve viis kanaliseeritud jõge. Lõunast põhja on need Buron, Canal Oriental, La Thielle (Zihl, Thielle), Mujon ja Bey, mis moodustab ühtlasi põhjapiiri.
Yverdon ei ole päris järve ääres, vaid vahele jääb kaldariba, kus on osalt spordi- ja vabaajarajatised (2002. aasta Šveitsi rahvusnäituse ekspositsiooniala), osalt looduskaitsetsoon pilliroo ja metsaga.
Edela pool jäävad valla territooriumile intensiivses põllumajanduslikus kasutuses olevad alad kummalgi pool Thielle'i jõge.
Lõunas ja kagus jääb valla territooriumile osa Montéla läänenõlvast, kus linna territooriumi kõrgus merepinnast saavutab maksimumi 570 meetriga.
Valla territooriumist moodustasid 1997. aastal 53% elurajoonid, 8% mets, 35% põllumajanduslik maa ja pisut üle 4% mitteproduktiivne maa.
Yverdon-les-Bains'is on suured villadekvartalid Montéla läänenõlval, mitmed tööstusrajoonid ja üksikud talud tasandikul linnast edela pool.
Yverdoni naabervallad on Cheseaux-Noréaz, Cuarny, Pomy, Gressy, Belmont-sur-Yverdon, Ependes, Treycovagnes ja Montagny-près-Yverdon.
[redigeeri] Rahvastik
| Aasta | Elanikke |
|---|---|
| 1803 | 2500 |
| 1900 | 7985 |
| 1910 | 8600 |
| 1930 | 9715 |
| 1950 | 12 300 |
| 1960 | 16 338 |
| 1970 | 20 538 |
| 1980 | 20 802 |
| 1990 | 22 758 |
| 2000 | 24 376 |
Oma 23 595 elanikuga (2003. aasta 31. detsember; 2004. aasta andmetel 23 024) on Yverdon elanike arvu poolest Vaud' kantonis Lausanne'i järel teine vald.
Elanikest kõneleb 82,6% prantsuse keelt, 3,9% serbohorvaadi keelt ja 3,5% portugali keelt.
Yverdoni elanike arv on viimase kahe aastakümne jooksul pidevalt kasvanud. Suurim elanike arvu juurdekasv registreeriti aastate 1950 ja 1970 vahel (üle 60%). Näiline elanike arvu vähenemine pärast 2000. aastat tuleneb loendamisviisi muutusest.
Umbes 32% elanikkonnast on välismaalased.
[redigeeri] Majandus
Yverdon on tähtis piirkondlik majandus- ja halduskeskus. Veel umbes 1% töötajatest on hõivatud primaarsektoris, 34% sekundaarsektoris ja 65% teenindussektoris.
Põllumajandus koondub viljakale ihtetasandikule kummalgi pool Thielle'i jõge. Põldudel lasvatatakse teravilja, suhkrupeeti ja rapsi. Tänu pehmele ja päikesepaistlisele kliimale kasvatatakse ka ulatuslikult juutvilja.
Yverdon arenes tööstusasulaks pärast sidumist raudteevõrguga 19. sajandi keskpaigas. Alates 1853. aastast on linnas Šveitsi raudtee (Schweizerische Bundesbahnen AG, SBB) lesksed töökojad. Juba Paillard'i ja Thorens'i tüükojad, mille järglane oli Hermes Precisa International (1974–89) war. Rahvusvaheliselt tuntuks sai 1909 asutatud firma Leclanché SA, mis hakkas esimesena seeriaviisiliselt tootma kasutuskõlblikke galvaanilisi kuivelemente (patareisid).
Praegu asub Yverdonis piirkondliku tähtsusega metalli-, masina- ja sigaritööstus. Peale selle on seal elektrotehnika-, peenmehhaanika-, infotehnoloogia-, ehitus-, ja toiduainetetööstusettevõtted ning veel palju väiksemaid ettevõtteid (kokku üle 500). Yverdoni tööstusrajoonid asuvad raudteejaama lähedal ning linna lõuna- ja lääneserval. Juba Montagny-près-Yverdon valla territooriumile linna loodeserval jääb Chamard ostukeskuste ning arvukate vabaaja- ja spordikauplustega.
[redigeeri] Haridus
Yverdon on Vaud' kantoni põhjaosa tähtis hariduskeskus, kus on olemas kõik kooliastmed gümnaasiumini välja. Suur, umbes 1000 õpilasele mõeldud koolikeskus CESSNOV (Centre d'enseignement secondaire supérieur du Nord vaudois), asub linna piirest napilt väljas Cheseaux-Noréazi valla territooriumil. Yverdonis on la arvulalt kantonikoole, sealhulgas Vaud' insenerikool, ametikool kantoni põhjaosa jaoks, tsehhimeistrite kool ja tehnikum.
[redigeeri] Transport
Yverdon-les-Bains on tähtis liiklussõlm Neuchâteli järve edelatipu juures. Ta asub Lausanne'i Neuchâteliga ühendava tee ääres ning sealt lähtuvad tähtsad teed, mis viivad Estavayer-le-Laci, Moudoni, Orbe'i ja Sainte-Croix'sse. Linnast läheb läbi ka kiirtee A1, mis on Genfist läbi Mittellandi Sankt Gallenini viiv liiklussoon. Teelõik Lausanne–Yverdon koos ühendusega Yverdon-Sud avati 1981, jätk Berni suunas avati 2001. Kiirteelt A1 hargneb 1984. aastast kiirtee A5, mis ületab Yverdoni tasandiku 3 km pikkuse silla kaudu.
Yverdon ühendati raudteevõrguga 7. mail 1855 Bussigny-près-Lausanne'i viiva raudteelõigu avamisega. 7. novembril 1859 avati raudteeliin Neuchâteli ja 1. veebruaril 1877 Payerne'i. Kitsarööpmeline Yverdon–Sainte Croix' raudtee avati lõpuks 27. novembril 1893.
Kohaliku ühistranspordi eest hoolitsevad linnasisesed bussiliinid ning arvukad postibussiliinid, mis ühendavad linna ümbruskonnaga.
Yverdonil on ka laevaühendus Neuchâteli järve kaudu.
Orbe'i tasandikul on lennuväli.
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] Esiajalugu
Umbes 4000 eKr rajasid megaliitide kultuuride neoliitilised asukad tuntud Champs-Pittet' menhirid Orbe'i jõe tolleaegse suudme äärde.
Rauaajal, umbes 800 eKr, elasid praeguse Yverdoni alal ja selle ümbruses keldi hõimud, kellest kõige tuntumad on vast helveetslased. Helveetslaste seas sai Eburodunos tänu oma asendile kaubanduskeskuseks: ühelt poolt Lausanne'ist Avenches'i viiva, Rhône'i Reiniga ühendava roomlaste tee ääres, teiselt poolt Galliat Itaaliaga ühendava liiklussoone ääres.
[redigeeri] Rooma aeg
Roomlaste kaudu on meieni jõudnud pärimus, et kui helveetslased Galliasse emigreerisid, hävitasid nad Eburodunose ja põletasid selle maha. Kui roonlased aastal 58 eKr Helveetsia vallutasid, ehitasid nad Yverdoni kohale vicus'e, sõjaväebaasi sõdurite, käsitööliste, laevnike ja laevaehitajatega, ent ka ametnike ja magistraatidega. Roomlaste leer asus praeguse linnakalmistu kohal. Roomlased võtsid koha keldi nime üle ning hakkasid seda nüüd nimetama Vicus eburodunensis ehk lihtsalt Eburodunum. Juba roomlastele oli teada linna juures asuvate väävlit sisaldavate kuumaveeallikate ravitoime ning nad juhtisid nende vee torude kaudu linna.
[redigeeri] Burgundide aeg
Alates 443. aastast oli Yverdon burgundide kaitse all, kes linna ka kristianiseerisid. Seejärel kadus Yverdon mõneks sajandiks ajalooraamatutest.
Keskajal mainiti Yverdoni ürikutes esmakordselt 971 (in pago everdunense) ja 998 nimetati ka Neuchâteli järve lacus Everdunensis. Hiljem ilmusid nimed Everdun (1228) ja Yverdunum (1340).
9. ja 10. sajandil kuulus Saksa-Rooma riiki. Ent kohalike feodaalisandite vaheliste pidevate vaenude ja sõdade tõttu valitses kogu piirkonnas tol ajal praktiliselt anarhia.
[redigeeri] Savoia
Aastal 1251 päris Savoia krahv Pierre II Yverdoni maavaldused oma äialt Aymon de Faucigny. Too Petit Charlemagne 'Väike Karl Suur' ei osanud midagi paremat teha, kui asustada inimesed ja linn ümber praegusele asukohale jätve ja jõgede vahele. Pierre kindlustas uue linna ning laskis 1260. ja 1272. aasta vahel ehitada linnamüüri ja Yverdoni lossi.
Pierre II ajal sai Yverdon 1260 turuõiguse ning sai 1264 õiguse pidada nädalaturgu (alati neljapäeviti) ja kolmepäevast sügislaata. Yverdon asus tähtsa kaubatee ääres, mis ühendas Genfi järve nõgu ja Neuchâteli Juura mäestiku platoode vahel. Ka laevasõit Thielle'i jõel ning Neuchâteli järvel oli linnale tähtis. Yverdonil oli korraga kaks sadamat: Gleyre ja La Pleine. See tõi Yverdonile 13. sajandi lõpus märkimisväärse majandusliku õitsengu.
14. sajandi lõpus ja 15. sajandi alguses ehitati esimesed majad väljaspool kindlustusmüüre: Faubourg de la Pleine, Faubourg de l'Hôpital ja Faubourg des Moulins.
[redigeeri] Berni periood
Rahule ja jõukusele, mis Yverdonile sai mitme sajandi vältel osaks Savoia kuningriigis, tuli lõpp, kui silmapiirile ilmus uus poliitiline jõud – šveitslased. Aastal 1475 pidi Yverdoni linn šveitsi vägede ees kapituleeruma ning oli seejärel nendev okupatsiooni all. Grandsoni ja Murteni lahingule järgnenud rahu kestis vaid lühikest aega, kuni Berni väed Vaud' vallutasid. Veebruaris 1536, kui kõik teised Vaud' linnad olid juba vallutatud, osutas Yverdon veel vastupanu, kuid pidi ööl vastu 25. veebruari kapituleeruma.
Berni võimu all sai Savoia lossist maafoogtide residents. Yverdoni foogtkond oli praegusest Yverdoni ringkonnast palju suurem. See ilatus läänes kuni Prantsusmaa piirini Sainte-Croix' juures ja Les Clées'ni, lõunas peaaegu im Echallensini ja idas küngastikuni Mentue' piirkonnas.
Berni isandad tõid seni katoliiklikusse linna teiste muutuste kõrval protestantismi. Nad purustasid vana kiriku, mille Pierre II oli rajanud vana rooma castrum'i kohale.
Berni range võimu all valitses Yverdonis õigus ja kord. Vanad linnamüürid ehitati uuesti üle ja varustati kaitsetornidega. Peale selle parandasid bernlased kellatorni ja edendasid aktiivselt majandust ja kaubandust, ehitades ärihooneid ja turuhalle. Alates 16. sajandist puhkes linn hugenottidest põgenike saabumisega uuesti õitsele.
Nõnda oli bernlaste okupatsioonil ka häid külgi: peale majanduse edendamise arendati välja koolisüsteem, rajati uusi tänavaid ja parandati uusi, asutati posti- ja postitõllateenistus. Peale selle rajati Entreroches'i kanal. Yverdonist sai tähtsuselt teine linn Vaud's.
[redigeeri] Valgustusaeg
Juba enne 18. sajandit oli Yverdon tuntud selle poolest, et ta oli avatud teadlastele, filosoofidele, kirjanikele ja reisijateke ning võttis neid südamlikult vastu. Kogu Euroopast sõitis kokku inimesi, et oma mitmesuguste tervisehädade parandamiseks supelda 1730. aastatel väljaehitatud kuumaveeallikate väävlit sisaldavas vees.
Yverdonis oli 18. sajandil tervelt seitse trükikoda. Jean Jacques Rousseau põgenes Prantsusmaalt Yverdoni oma sõbra Rougini juurde. Yverdonil oli alates 1730. aastast Gleyre'i sadama kaudu isegi otselaevaühendus Londoniga.
Pärast ancien régime'i kokkuvarisemist määrati Yverdon 25. jaanuaril 1798 – viimase linnana Vaid's – Helveetsia vabariigi raames vastloodud Lémani kantoni koosseisu. See kanton läks 1803. aastal uue põhiseaduse jõustumisega Vaud' kantoni alla. Alates 1798. aastast on Yverdon samanimelise ringkonna halduskeskus.
[redigeeri] 19. sajand
19. sajandil jõudis Yverdoni lõplikult tööstuslik pööre koos oma tagajärgedega. Linnamüürid avati ja osalt lammutati. Linnavalitsus ostis lossi ja rajas sinna kooli, milles õpetas tuntud šveitsi pedagoog Johann Heinrich Pestalozzi. Tema revolutsioonilised meetodid tegid Yverdoni tuntuks kaugel piiri taga. Aastal 1890 püstitati talle mälestussammas.
1830. aastatel lõpetati laevaliiklus Entreroches'i kanalil ning see asendati Yverdoni ja Lausanne'i vahelise raudteega, mis avati 7. mail 1855. 1860. aastatel mindi tänavavalgustuses üle õlilt petrooleumile ning seejärel gaasile. Samas kerkis uusi tööstusettevõtteid ja ehitati uusi elamukvartaleid.
[redigeeri] Arhitektuur ja kunst
Yverdon-les-Bains'il on maaliline ajalooline linnapult. Keskaegne vanalinn asub Thielle'i jõe ja Canal Orientali vahel. Sellel on ligikaudselt ovaalne põhiplaan pikkusega umbes 300 m Länge ja laiuega 200 m. Mööda pikitelge kulgeb peatänav, millest lõuna pool on veel kaks pikitänavat ka hulk põiktänavaid.
Vanalinna idaotsas on loss. See on tasandikukindlus, iseloomulik näide carré Savoyard'ist. Nelja tiivaga rajatise tiibadel on kolm väiksemat ümartorni ja massiivne peatorn kagunurgas. See ehitati mõne aastaga 1260. ja 1270. aasta vahel Pierre II käsul ja pärast seda on teda eriti eluruumides palju kordi vastavalt vajadustele ümber kujundatud ja nüüdseks on ta suurelt osalt restaureeritud. Lossis elasid Yverdonis viibimise ajal Savoia krahvid ja hertsogid. Alates 1536. aastast oli see Berni foogtide residents. Aastatel 1805–1825 oli seal Pestalozzi õppeasutus. Praegu on loss linna omandis.
Samuti Pestalozzi väljakul asub reformeeritud Notre-Dame'i kirik, mis rajati aastatel 1753–1757 varem seal olnud gooti stiilis ehitise asemele. Väljaku poole avaneb markantne viieteljeline viiluga barokkfassaad. Varasemast ehitisest on üle võetud hilisgooti kellatorn (1608–10) ja rikkalike nikerdistega kooripingistik aastatest 1499–1502.
Väljaku lõunaküljel ehitati kunagise viljaaida kohale 1767–1773 Hôtel de Ville (raekoda). Sellel on pilasterrisaliidiga ja kolmnurkse viiluga esifassaad. Seal toimuvad aastal läbi näitused eri teemadel. Ka Préfecture, kunagine Hôtel de l'Aigle, aastast 1776 pärineb Belle Epoque'i ajast. Pestalozzi väljakul on Pestalozzi mälestussammas 1889. aastast.
Vanalinnas on säilinud arvukalt kodaniku- ja patriitsimaju 17. ja 18. sajandist.
Ka väljaspool vanalinna on märkimisväärseid hooneid: 1898. aastal neobarokkstiilis ehitatud kasiino ja teisel pool im Stil des Place d'Armes'i asuv neorenessanss-stiilis koolimaja (1897). Villa d'Entremonts on tüüpiline mõisahoone 1779. aastast keset parki.
Metsalagendikul linna idaservas peatänava lähedal Estavayer-le-Laci suunas on Clendy menhirid, esiaegne kiviallee.
[redigeeri] Kultuur
[redigeeri] Teatrid
Linnas on kaks teatrit, nimelt 1898 avatud 460 kohaga teater Théâtre Benno Besson ja Théâtre de l'Echandole lossikeldris.
[redigeeri] Muuseumid
Teiste kultuuriasutuste seas on linnaraamatukogu ja neli muuseumi.
Yverdoni lossis on 1761 või 1763 asutatud Musée d'Yverdon. Selle koduloolises ja etnograafilises ekspositsioonis on olulisi leide keldi ja rooma ajastust. Seal on välja pandud keldi kunstiesemeid, rooma paate ja sarkofaag Ptolemaiose-aegse muumiaga Nesshoust.
Lossis asub ka Šveitsi moemuuseum Musée Suisse de la Mode). Selles eksponeeritakse tekstiiliaardeid aastatest 1850–1960.
Maison d'Ailleurs on maailma ainus teadusliku fantastika, utoopia ja ebaharilike reiside muuseum. Selle kutsus ellu 1976 kirjanik Pierre Versins. Muuseumi kogudes on kümneid tuhandeid raamatuid, koomikseid, mänguasju ja kunstiteoseid.
On veel kooli- ja kasvatusmuseum.
[redigeeri] Muud
Igal aastal peetakse ka arvukalt üritusi ja pidustusi.
Aastal 2005 toimub Yverdonis rahvusvaheline robotite võistlus Eurobot. See on pärast võistluse asutamist 1998 esimene kord, kui ta toimub väljaspool Prantsusmaad.
[redigeeri] Turism
Tänu kuumaveeallikatele, mida kasutasid juba roomlased, on Yverdon-les-Bains tähtis kuurort. Kuurorditurismi esimene õitseaeg uuemal ajal oli 8[18. sajand]]il, kui ehitati Hôtel des Bains. Teine kõrgaeg oli 19. sajandi lõpus, kui moodi läks hüdroteraapia. Sellesse aega jääb uue tervisvetehoone (1887) ning tüüpilises mondäänses stiilis rotondi ehitus.
20. sajandi esimesel poolel Yverdoni tähtsus kuurordina mõnevõrra vähenes. Järgnes uus arengulaine, kui ehitati uus tervisvetekeskus (1977) ja rajati uus vabaõhutervisvetesupluskoht (1983). Yverdoni ümbernimetamisega Yverdon-les-Bains'iks (pärast 1981. aastat) turustati kuurorditurismi ka rahvusvahelises ulatuses.
Ka vanalinna vaatamisväärsused, muuseumid ja järveäärne asend tõmbavad ligi arvukaid turiste. Aastal 2002 oli Yverdon-les-Bains'is väljas üks viiest rahvusnäituse Expo02 (Expo.02) ekspositsioonikohast. See aitas kaasa linna turismi uueks õitsenguks. Üks põhiatraktsioone oli Le Nuage 'Pilv', Neuchâteli järve äärne terasstruktuur, mis üle 30 000 tillukese düüsiga telitas pilve, mida külastajad said ülaltpoolt vaadata. Nüüd on see konstruktsioon koos teiste eksponaatidega lammutatud.
[redigeeri] Kuulsaid yverdonlasi
- Johann Heinrich Pestalozzi, pedagoog (1746–1827)
- Benno Besson, näitleja, lavastaja ja teatrijuht (1922–)
[redigeeri] Välislingid
- Yverdon-les-Bains'i ametlik koduleht (prantsuse keeles)
- Fotod lossist Šveitsi losside saidilt
- Aerofotod Šveitsi losside saidilt: Vaade lossile õhust Šveitsi losside saidilt
- Aerofotod Expo02-lt Šveitsi losside saidilt: [5] [6]
- Muuseumi Maison d'Ailleurs koduleht prantsuse, inglise ja saksa keeles
