Yellowstone'i rahvuspark
Allikas: Vikipeedia
Yellowstone'i rahvuspark asub Ameerika Ühendriikides Wyomingi, Montana ja Idaho osariigi alal. See on loodud 1872. aastal ja on maailma esimene rahvuspark. Pindala on 8987 km². Park on saanud oma nime Yellowstone'i jõe järgi, mis voolab läbi rahvuspargi.
Seal on umbes 300 geisrit ja umbes 10 000 kuumaveeallikat.
Sisukord |
[redigeeri] Kuumaveeallikad
Kuumaveeallikad on kõrge temperatuuriga väikesed järvekesed. Temperatuur on kohati isegi keemistemperatuuril. Kasutatakse ravimineraalveena, kuna vesi sisaldab mitmeid lahustunud aineid ja mineraalsooli.
[redigeeri] Loomad
Rahvuspargis leidub koiotte, piisonikarju, põtru, lumelambaid, grislikarusid, baribalisid, hunte ja nelja liiki hirvesid.
[redigeeri] Grand Prismaticu kuumaveeallikas
Grand Prismaticu kuumaveeallikas on madalpõhjaline allikajärv. See särab kõikides vikerkaarevärvides. Järve on ennast sisse seadnud paljud bakterid ja vetikad, kes vajavad elutegevuseks aineid, mida allikavesi maapõuele sügavustest toob.
[redigeeri] Old Faithful ehk Vana Ustav
Old Faithful on Yellowstone'i rahvuspargi kuulsaim geiser. See purskab iga 35–120 minuti tagant ja purse kestab 2–5 minutit kuni 30 meetri kõrgusele. Mida kaueb purse kestab, seda pikem on ka kahe purske vaheline ajavahemik.
[redigeeri] Välislingid
