Vello Saage
Allikas: Vikipeedia
Vello Saage (kuni aastani 1938 Hermann Saage; 8. veebruar 1922 Virumaa, Vao vald – 15. jaanuar 1991, Tartu) oli eesti pedagoog, kauaaegne Tartu 8. keskkooli (praegu Tartu Forseliuse Gümnaasium) eesti keele ja kirjanduse õpetaja.
Sisukord |
[redigeeri] Õpingud
- 1930–35 Triigi-Avispea 6-klassiline algkool
- 1935-41 Väike-Maarja progümnaasium ja keskkool
- 1942-50 TRÜ, eesti filoloogia (alates 1944 kaugõppes)
[redigeeri] Töökohad
- 1944–46 Väike-Maarja mittetäielik keskkool
- 1946–49 õpetaja Tartu Elektromehaanika tehnikumis ning Tartu Arve- ja Plaanindustehnikumis
- 1949 vallandati, tema vanemad ja kolm õde küüditati Siberisse
- 1950–52 TA KKI-s eesti murrete ja sõnavara sektoris mittekoosseisuline töötaja
- 1952–57 Otepää keskkool
- 1957–85 Tartu 8. keskkool
- 1961–86 ühtlasi TRÜ ja EPA ettevalmistuskursuste õppejõud ja vastuvõtueksamite komisjoni liige
[redigeeri] Tegevus Tartu 8. keskkooli kirjandusõpetajana
Augustis 1959 ilmus Vello Saage eestvedamisel koolialmanahhi Tipa-Tapa esimene number, mida ta toimetas kuni aastani 1977 (nr 16). Septembris 1966 alustasid tööd kirjandusklassid. Vello Saage juhendas kooliteatrit ja kõnekoore, korraldas kirjanduspäevi ja kirjanduslikke matku.
[redigeeri] Õpilasi
Kirjanikud Mati Unt ("naiivne romaan" "Hüvasti, kollane kass" – Tipa-Tapa nr 6, 1963), Mari Vallisoo, Mihkel Mutt, Rein Saluri; luule- ja proosaraamatuid on avaldanud ka Kuno Otsus (luulekogu "Ellupöördujad" – Tipa-Tapa nr 4, 1962), Jaak Kärdi, Enn Lillemets. Veel õpilasi: ajakirjanikud Aarne Rannamäe, Mart Riikoja, Agnes Jürgens, Ülo Russak, Sven Karja; näitleja Hannes Kaljujärv; laulja Priit Pihlap; keeleteadlane Jaan Õispuu.
[redigeeri] Isiklikku
Vello Saage vanemad August Saage (1890–1964) ja Elisabeth Saage (sündinud Stein, 1892–1973) olid talupidajad. Vello Saage abikaasa Valli Saage (sündinud Enok, 1928–82) oli geograafia- ja bioloogiaõpetaja. Sündis kaks poega.
[redigeeri] Tunnustusi
- 1978 ENSV teeneline õpetaja
[redigeeri] Avaldatud tööd
- "Esteetiline kasvatus ja kirjanduse õpetamine" – Edasi 15. aprill 1960
- "Teooriast ja praktikast tuletusliidete käsitlemisel 10. klassis" – Nõukogude Õpetaja 17. detsember 1960
- "Klassikollektiiv kasvatustegurina" – Nõukogude Kool 1960, nr 12, lk 910–914
- "Ateistlikust kasvatusest kirjanduse õpetamisel" (brošüür sarjas "Õpetajate ja kasvatajate töökogemusi"). Eesti NSV Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut, Tallinn 1963, 28 lk
Vello Saage on koos Kalju Lehega koostanud kogumiku "Noorte sulega" (valik töid koolialmanahhidest 1965–70), Eesti Raamat, Tallinn 1972, 328 lk
[redigeeri] Muud
- Alates aastast 1993 toimub igal aastal Vello Saage nimeline luulekonkurss
- 1997 asutati Forseliuse Gümnaasiumi vilistlaste ja õpetajate poolt Vello Saage sihtkapital
- 7. veebruaril 2008 avati Forseliuse gümnaasiumis Vello Saage ja Mati Undi bareljeefid (autor Airike Taniloo-Bogatkin)
[redigeeri] Kirjandus
- S. Vissak, "Meie õpetaja" – Edasi 20. detsember 1961
- Leo Metsar, "Vello Saagega vestlemas" – Kodumaa 5. mai 1971
- Ülo Matjus, "Saage Saageks ehk Tagasihoidlik, ometi vältimatu täiendus arutlusele meetodi üle" – Sirp ja Vasar 11. veebruar 1972, nr 6, lk 4 ja Ülo Matjuse artiklite kogumikus "Kõrb kasvab", Ilmamaa, Tartu 2003, lk 195–196
- Tiiu Kuurme, "Usun ilusse inimeses" – Sirp ja Vasar 18. veebruar 1983
- Peeter Olesk, "Vello Saage 60" – Emakeele Seltsi aastaraamat, 1982, nr 28, ilmunud 1984, lk 94–96
- Tiiu Kuurme, "Teine elulugu" (Tartu 8. Keskkooli õpilased räägivad oma suhetest kirjandusega ja õpetaja Saagest) – Noorus 1985, nr 12, lk 5–7
- Nekroloog – Postimees 19. jaanuar 1991
- Nekroloog – Õpetajate Leht 2. veebruar 1991
- "Oli kord õpetaja" – Postimees 8. veebruar 1992
- Jaan Õispuu, Airi Liimets, Tiiu Kuurme, "Meenutame õpetaja Vello Saaget" – Haridus 1991, nr 9, lk 44–46
- Eesti kooli biograafiline leksikon. Koostanud Heino Rannap. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1998, lk 220–221 (artikli autor Airi Liimets)
- Mati Unt, "Maapoisi tee linnakirjandusse" – Looming 1999, nr 8, lk 1246–52
