Mati Unt
Allikas: Vikipeedia
Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal – 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja.
Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala.
Mati Unt töötas aastatel 1966–1972 Vanemuise teatris ning 1975–1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 1981–1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 1992–2003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks.
Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust.
Sisukord |
[redigeeri] Teosed
[redigeeri] Romaanid, jutustused
- "Hüvasti, kollane kass" (1963)
- "Võlg" (1964)
- "Elu võimalikkusest kosmoses" (1967)
- "Mõrv hotellis" (1969)
- "Kuu nagu kustuv päike" (1971; valikkogu)
- "Mattias ja Kristiina" (1974; valikkogu)
- "Via regia" (1975)
- "Must mootorrattur" (1976; valikkogu)
- "Sügisball" (1979)
- "Räägivad ja vaikivad" (1985)
- "Öös on asju" (1990)
- "Doonori meelespea" (1990)
- "Tere, kollane kass!" (1992)
- "Brecht ilmub öösel" (1996)
[redigeeri] Näidendid
- "See maailm või teine" (1966)
- "Phaethon, päikese poeg" (1968)
- "Charley tädi" (1970, dramatiseering)
- "Südasuvi 1941" (1970, dramatiseering)
- "Viimnepäev" (1972)
- "Kolm põrsakest ja hea hunt" (1973)
- "Good-bye, baby" (1975)
- "Kümme neegrit" (1976)
- "Peaproov" (1977)
- "Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984)
- "Huntluts" (1999; teosed Oskar Lutsu motiividel)
- "Graal!" (2001)'
- "Stiil ehk mis on maailma nimi"
- "Meister ja Margarita" (2001; näidend Mihhail Bulgakovi samanimelise romaani motiividel)
- "Vend Antigone, ema Oidipus" (2006; näidend Sophoklese ja Euripidese tragöödiate alusel)
[redigeeri] Filmistsenaariumid
- "Võlg" (1966)
- "Saja aasta pärast mais" (1987)
- "Surma hinda küsi surnutelt" (1977)
[redigeeri] Esseistika
- "Kuradid ja kuningad" (1989)
- "Ma ei olnud imelaps" (1990)
- "Argimütoloogia sõnastik" (1993)
- "Vastne argimütoloogia" (1996)
- "Sirise, sirise, sirbike" (2003)
- "Theatrum mundi" (2004)
[redigeeri] Tõlked
- "Vabahärra von Münchhauseni imepärased reisid ja seiklused" (Gottfried August Bürger) (1974, 1992)
- "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas" (Carl Gustav Jung) (1995)
- "Paberlaevuke" (Eugenio Barba) (1999)
[redigeeri] Lavastused
Vanemuine:
- "Suits pööriööluhtadelt", 1967
- Schiller "Röövlid", 1983
- Gombrowicz "Iwona, Burgundia printsess", 1994
- Tammsaare/Unt "Taevane ja maine armastus", 1995
- Anouilh/Unt "Lõoke", 1997
- Shakespeare "Hamleti tragöödia", 1997
- Gombrowicz "Laulatus", 1999
- Bulgakov/Unt "Meister ja Margarita", 2000
- Tšehhov "Kirsiaed", 2001
- "Vend Antigone, ema Oidipus", 2003
- Ibsen "Ehitusmeister Solness" 2004
Noorsooteater:
- "Hamleti laulud", 1978
- "Kas mõistab järeltulev sugu, uus kauge seltsimees?", 1978
- Tolstoi/Unt "Rästiku pihtimus", 1979
- Tammsaare/Unt "Ma armastasin sakslast", 1980
- Lermontov/Unt "Meie aja kangelane", 1980
- Dostojevski/ Unt "Pihtimus allilmast", 1981
- García Lorca "Bernarda Alba maja", 1982
- Goethe "Torquato Tasso", 1982
- Keyes "Lilled Algernonile", 1983
- Luts "Kapsapea ja Kalevi kojutulek", 1983
- Tikkanen "Sajandi armastuslugu", 1984
- Genet "Toatüdrukud", 1988
- Mrożek "Tango", 1989
- Witkiewicz "Väikeses häärberis", 1990
- Tuglas/Unt "Helene, Marion ja Felix", 1990
- Tammsaare/Unt "Priius - kallis anne. Taeva kingitus", 1991
- Weiss/Unt "Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine vaimuhaiglas sadisti juhtimisel", 1992
Eesti Draamateater:
- Havel "Largo desolato", 1991
- Ghelderode "Vägeva vikatimehe võidukäik", 1992
- Mishima "Proua de Sade", 1992
- Unt "Mehetapjad", 1993
- Wedekind "Lulu", 1994
- Kivirähk "Jalutuskäik vikerkaarel", 1994
- Ibsen "Nukumaja ehk Norbert", 1995
- Mamet "Oleanna", 1995
- Corneille "Näitaja näitab ja vaataja vaatab ehk illusioon", 1996
- Grillparzer "Esiema needus", 1997
- Shakespeare "Kuningas Richard III tragöödia", 1998
- Luts/Unt "Täna õhta kell kuus viskame lutsu", 1998
- Churchill "Tipptüdrukud", 1998
- Hwang "M Butterfly", 1999
- Beckett "Lõppmäng", 1999
- Unt "Vaimude tund Kadrioru lossis, 2000
- Rannet "Kadunud poeg". 2001
- Dorfman "Tütarlaps ja surm", 2005
Soome Rahvusteater:
- Saluri "Minek", 1988
- Mrożek "Portree", 1990
Endla:
- Strindberg "Võlausaldajad", 1983
- Unt "Vaimude tund Jannseni tänaval", 1984
- Rubinstein "Deemon", 2005; (ooper)
Von Krahli Teater:
- Luts/Unt "Inimesed saunalaval", 1999
- "Hot", 2002 (William Shakespeare'i "Othello" ainetel"
- "Stiil ehk mis on maailma nimi", 2003
Rakvere teater
- Pinter "Majahoidja", 2001
Vanalinnastuudio
- Golding/Unt "Kärbeste saar", 2003
Sadamateater
- Kivirähk/Unt "Romeo ja Julia", 2004
[redigeeri] Tunnustused
- 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind
- 1978: Juhan Smuuli preemia
- 1980: ENSV teeneline kirjanik
- 1989: Parim lavastaja
- 1990: Priit Põldroosi preemia
- 1990: Poola orden kultuuriteenete eest
- 1999: Aleksander Kurtna preemia
- 1999: III klassi Valgetähe orden
- 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia
[redigeeri] Kirjandust
- Maire Jaanus. Mati Unt's "We, Actors, Writers" co-translated with Mardi Valgemäe, The Literary Review, (Summer, 1996)
- Maire Jaanus. Mati Unt's "The Ever-dying Farm," co-translated with Mardi Valgemäe, The Literary Review (Summer, 1996)
- Maire Jaanus. Translation and Loss: Mati Unt's Doomsday, Lituanus (Summer, 1978) 21-5. -- Eesti keeles: "Tõlkimine ja kaotus: Mati Undi 'Viimnepäev,'" Vikerkaar, nr.12 (1993)
- Maire Jaanus. Mati Unt's Via Regia: Form and Praxis, Journal of Baltic Studies (Fall, 1977) 214-222. -- Eesti keeles: "Mati Undi Via regia: vorm ja praxis," tõlk. Kristin Sarv, Vikerkaar, nr.1-2 (1997)
- Maire Jaanus. Modernism in Estonia: The Prose of Mati Unt, Journal of Baltic Studies (Summer/Fall, 1975) 170-179. -- Eesti keeles: "Modernism Eestis: Mati Undi proosa," tõlk. Anne Allpere, Vikerkaar, nr. 4 (1990) 55-60.
[redigeeri] Välislingid
Artikli Mati Unt kohta leidub tsitaate vikitsitaatides.
