Vasad

Allikas: Vikipeedia

Vasad (Vasa dünastia) olid kuninglik dünastia Rootsis aastail 1523–1654 ja Poolas aastail 1587–1668.

http://en.wikipedia.org/upload/7/74/Vasa_coat_of_arms.jpeg

Vasade vapp

[redigeeri] Vasa dünastiast Rootsi kuningad ja kuninganna

• Gustav I Eriksson Vasa 1523–1560
• Erik XIV 1560–1568
• Johan III 1568–1592
• Sigismund 1592–1599
• Karl IX 1599–1611
• Gustaf II Adolf 1611–1632
• Kristiina 1632–1654

Rootsi krahvide Vasade suguvõsast oli pärit Gustav Eriksson, hilisem Gustav I Vasa, esimene Rootsi kuningas pärast Kalmari uniooni lõppu ja Rootsi lahkulöömist Taanist. See kuningavõim oli pärilik.

Aastal 1654 loobus Gustav II Adolfi tütar Kristiina, kes Kolmekümneaastases sõjas oli protestantide poolel, troonist, pöördus katoliku usku, lahkus riigist ja suri 1689 lastetuna. Troon läks tema nõole Karl X Gustavile Pfalzi dünastiast (Pfalz-Zweibrücken-Birkenfeld), Wittelsbachide nooremast harust, kes olid Vasa dünastia järeltulijad naisliinis.

Vasade järeltulijad naisliinis (algul Pfalzi Wittelsbachid, hiljem Holstein-Gottorpi dünastia) valitsesid Rootsis 1818. aastani. Viimane valitsejanna, kes nimetas end Vasa printsessiks, oli Saksimaa kuninganna Carola (1833-1907), Saksimaa kuninga Alberti abikaasa ning aastal 1809 troonist ilma jäänud Gustav IV Adolfi lapselaps. Ent ka praegustel Rootsi monarhidel Bernadotte'i dünastiast on tilgake Vasade verd, mille nad on pärinud naisliinis Gustav IV Adolfist põlvnenud Viktorialt, kes oli sündinud Badeni printsessina ning oli Gustav V abikaasa ja praeguse kuninga vanavanaema.

[redigeeri] Vasa dünastiast Poola kuningad

• Zygmunt III Waza 1587-1632
• Władysław IV Waza 1632-1648
• Jan II Kazimierz Waza 1648-1668

Rootsi kuningas Johan III abiellus Poola kuninga Zygmunt II Augusti õe Katarina Jagellonicaga, sidudes Poola-Leedu Jagelloonide dünastia Rootsi kuningakojaga. Kui Zygmunt suri ilma meessoost järeltulijata, valiti nende poeg 1587 Zygmunt III-na Poola kuningaks. Pärast Johani surma sai Zygmunt ka Rootsi kuningaks (Sigismundi nime all).

Kuningas Sigismund kaotas aga Rootsi trooni, sest ta oli katoliiklane. Järgmiseks Rootsi kuningaks sai tema onu Karl IX. Seega oli sellest hetkest kaks Vasa dünastiat: vanem, katoliiklik haru Poola troonil ja noorem, protestantlik haru Rootsi troonil. See tekitas kahe riigi vahel arvukaid sõdu.

Zygmunt III poegade Władysław IV ja Jan II Kazimierzi ajal algas Poola allakäik. Sõjad Türgi, Venemaa ja Rootsiga nõrgestasid riiki. 1652 seati Poola Seimis sisse reegel liberum veto, mille kohaselt Seim sai otsuseid teha ainult ühehäälselt, nii et faktiliselt muutus otsuste tegemine võimetuks. 1657 anti Preisimaale suveräänsus. Andrussovo vaherahuga 1667 pidi Poola Venemaale loovutama hiiglaslikke alasid. Venemaale läksid Smolenski ja Kiievi linn ning Ukraina kuni Dneprini. Juba aastal 1668, pärast Jan Kazimierzi loobumist troonist asus Poola troonile Michał Korybut Wiśniowiecki, kes ei olnud Vasa, kuigi ka Rootsi troonist loobunud Kristiina, kes oli nüüd katoliiklane, plaanis mõnda aega oma kandidatuuri ülesseadmist Poola kuninga valimistel. Viimane meessoost Vasa, Poola kuningas Jan II Kazimierz suri 1672 Pariisis.

[redigeeri] Vaata ka

• Rootsi riigipeade loend
• Poola riigipeade loend