Teksad

Allikas: Vikipeedia

Teksapüksid

Teksad ehk teksased ehk teksapüksid ehk teksaspüksid ehk džiinid (ka: džiinsid) on teksasriidest (denim) või muust tugevast tekstiilmaterjalist valmistatud püksid.

[redigeeri] Ajalugu

Teksade-taolisi pükse hakati esimesena valmistama Genuas, tolleaegse Itaalia iseseisvas linnriigis. Need olid eelkõige mõeldud meremeestele. Teksariie (denim) pärineb Prantsusmaalt, Nîmes'ist ("de Nimes", [denim]). Teksapükse hakati riide värvi järgi nimetama "Genua siniseks": itaalia keeles blu di Genova ja prantsuse keeles bleu de Gênes [blö dö žeen], millest inglispärase häälduse põhjal kujunes inglisekeelne kirjapilt jeans [džiins].

1850. aastatel oli saksa päritoluga Levi Straussil San Franciscos, USA-s, väike hulgimüügifirma, mis müüs "Levi's" kaubamärgi all teksasid ja teksariiet Kalifornia kaevandustöölistele ja edasimüüjatele. Üks tema kliente, Jacob Davis, tuli ideele tugevdada teksade taskute nurki vaskneetidega. Davisel polnud piisavalt raha, et vastavat patenti registreerida. Seepärast pöördus ta Levi Straussi poole ettepanekuga teha sel alal koostööd. 20. mail 1873. aastal registreeritigi USA patendi- ja kaubamärgiametis patent nr 139,121. Seda kuupäeva loetakse tänapäevaste teksade alguseks.

Ligi sajandi olid teksad eelkõige tööriietus. 20. sajandi 60-ndatel aastatel muutusid teksad noorte jaoks tunnusmärgiks ja stiiliks, millega demonstreeriti oma rahulolematust ja protesti valitseva sotsiaalse olukorra suhtes läänemaailmas. Teksadest kujunes kiiresti ülemaailmne mood. Esialgu oli meestele mõeldud teksade kinnitus (lukk või nööbid) ees, seevastu naistele mõeldud teksadel oli kinnitus külje peal. Peagi aga võtsid ka naised kasutusele eestkinnitusega teksad.

Teksade sääreosa laius varieerus suuresti. 60. aastate algul olid moes väga kitsa säärega teksad. 70. aastatel olid moes alt laienevad. Sääreosa alumine äär võis lohiseda mööda maad, mistõttu sinna kinnitati tugevdamiseks metallist tõmblukk vmt. Teksade istmiku-osa pidi läbi kõigi aegade olema hästi-istuv ja liibuv. Aeg-ajalt tulid moodi alt üleskeeratud sääreosadega teksad. Teksasid kanti nii vöö või rihmaga kui ka ilma. Taskute, tõmblukkude, neetide paigutusele pöörati aeg-ajalt erilist tähelepanu. Sagedased olid mitmesugused nahast lisandid või täiendused.

Teksadest sai kultusriietus. Kujunesid välja moetrendid, eelistati teatud firmade toodangut, arenesid erinevad tõekspidamised teksade kandmise, pesemise, hooldamise jpm kohta. Esialgsest tööriietusest kujunes laialdaselt kasutatav vaba-aja riietus, mida võis vähem formaalsetel puhkudel kombineerida ka pintsaku ja lipsuga.

Tänapäeval toodetakse teksapükse kõigis mõeldavates värvides, kuid valdavaks on endiselt jäänud sinine. Teksariidest valmistatakse pükse erinevates stiilides: kulunud välimusega, rebenenuid, narmendavaid, lühikesi pükse jne. Lisaks pükstele toodetakse ka teksariidest tunkesid, seelikuid, kleite, pluuse, jopesid, peakatteid, jalanõusid, bikiine, kotte jm aksessuaare, samuti interjööri elemente (lambivarjud, mööbli- ja seinakatted, laudlinad, kardinad jne).

[redigeeri] Nimetus

Inglise keeles on teksad denim jeans, 'teksariidest teksaspüksid'.

Eestikeelse nimetuse "teksad" või "teksa(s)püksid" päritolu pole selge. Arvatavasti olid esimestel Eestisse jõudnud teksadel kiri "Texas" vms. Sarnane nimetus on olemas hispaania keeles (tejanos).