Sulam
Allikas: Vikipeedia
Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel või paagutamisel saadud aine.[1] Sulatamisel lisatakse sulanud metallile ühte või mitut metalli (mittemetalli), mis segunevad või reageerivad omavahel. Jahtumisel moodustavad nad tahke sulami. Kokku ei ole võimalik sulatada metalle, mille sulamistemperatuuride vahe on suur. [2]
Paagutamine on peenepulbrilise metallide segu kokkupressimine rõhu abil kõrgel temperatuuril.[3]
Sisukord |
[redigeeri] Sulamite omadused
Sulamite füüsikalised omadused (kõvadus, tugevus, elektrijuhtivus,soojusjuhtivus, magneetilised omadused, korrosiooni- ja kuumus- ja kulumiskindlus) erinevad lähteainete omadustest.Sulamite füüsikalised omadused sõltuvad keemilisest koostisest ja struktuurist. Enamasti on sulami sulamistemperatuur madalam, kui koostisosadel. Sulami värvus võib erineda lähteainete omast.
[redigeeri] Klassifikatsioon
Kristallide segu- Segu erinevate metallide kristallidest. Sulab madalamal temperatuuril, kui lähtemetallid. Näiteks:plii ja tina sulam
Intermetalsed sulamid- tekivad kui metallid (mittemetallid) reageerivad sulatades omavahel. Intermetalsete sulamid on tugevad, kõvad ja neil on väike elektrijuhtivus. Nendel ühenditel on korrapärane struktuur ja aatomite vahekord täisarvkordne, mistõttu saab intermetalsete sulamite koostise avaldada valemina.Näiteks: duralumiinium Al2Cu
Asendussulamid- Tekivad, kui ühe metalli aatomid asendavad kristallivõres teise metalli aatomid. Asendussulami metallide aatomid on enam-vähem ühe suurused, kristallivõred sarnased ja elektronegatiivsused ühesugused. Lahustunud metalli aatomid paiknevad juhuslikult (ebakorrapäraselt). Näiteks: messing.
Sisestussulamid- Tekivad ühe metalli või mittemetalli sattumisel teise metalli kristallivõre vahele. Sisestunud metalli või mittemetalli aatomid peavad olema oluliselt väiksemad, põhimetalli aatomitest, et mahtuda kristallivõre vahele. Näiteks: erinevad terased (süsiniku aatomid raua kristallivõre vahel) [2]
