Sarapuu
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
| Sarapuu | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Harilik sarapuu varakevadel
|
||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||
|
Sarapuu (Corylus) on heitlehiste lehtpõõsaste ja -puude perekond kaseliste sugukonnast.
Tema lehed on harilikult kahelisaagjad, isasõied asetsevad rippuvais urbades ning emasõied pungakujulistes õisikutes. Sarapuu vili on kõva kestaga rasvarohkne pähkel, mida ümbritseb rohtjas üdi.
Sarapuid kasvab 15 erinevat liiki Euroopas, Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis kasvab harilik sarapuu leht- ja segametsade põõsarindes, puisniitudel ja loodudel. Sarapuu eelistab eelkõige värsket viljakat huumuse- ja lubjarikast mulda ning ei talu hästi liigniiskust.
Sarapuu painduvaid oksi on kasutatud korvide punumiseks ja tünnivitstena. Samuti saab sarapuu puidust head joonistussütt.
[redigeeri] Viljad
Sarapuu vili on sarapuupähkel ehk metspähkel.
Umbes 75% maailma metspähklite toodangust pärineb väikestest Türgi farmidest Musta mere lõunarannikul, ülejäänud toodang tuleb Itaaliast, Hispaaniast, Ameerika Ühendriikidest, Iraanist ja Kaukaasiast.
Sarapuupähkel on valgu- ja kiudainerikas. Samuti sisaldab B- ja E-grupi vitamiine.
Sarapuupähkleid süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks.
