Säga
Allikas: Vikipeedia
| Säga | ||
|---|---|---|
 |
||
| Süstemaatiline kuuluvus | ||
| Riik: | Loomad | Animalia |
| Hõimkond: | Keelikloomad | Chordata |
| Klass: | Kiiruimsed | Actinopterygii |
| Selts: | Sägalised | Siluriformes |
| Sugukond: | Sägalased | Siluridae |
| Perekond: | Silurus | |
| Liik: | Säga | |
| Silurus glanis | ||
Säga (Silurus glanis) on sägaliste seltsi kuuluv kala.
Säga on laia ja madala peaga kala. Ülalõual on tal kaks pikka poiset ja alalõual neli väiksemat. Pärakuuim on pikk ja ulatub sabauimeni, seljauim on väike ja keha suhtes suhteliselt eespool. Selg on mustjasrohekas, küljed laigulised ja kõht hele.
Tavaliselt on sägad 1,3–1,6 meetri pikkused, suurimad isendid on olnud kuni 3 meetri pikkused ja 300 kg raskused. Võivad elada kuni 80 aasta vanuseks.
Säga eelistab suuri soojemaid järvi ja aeglase vooluga sügavaid jõgesid, ning riimveelisi jõgede suudmealasid. Toitub enamasti kaladest, vähemal määral ka limustest ja putukatest, suuremad kalad ka vähkidest, konnadest, pisiimetajatest ja veelindudest.
Säga on levinud Lääne-Euroopas Reini jõest ida pool kuni Kaspia ja Araali mereni, põhjas kuni Lõuna-Soomeni ja lõunast Väike-Aasiani. Puudub Põhja-Jäämere jõgede vesikonnas.
Eestis on säga vähesel määral levinud peamiselt Emajõe alamjooksul, Peipsi ja Pihkva järves ning Võrtsjärves. Püük on Eestis aastaringselt keelatud.
