Roheline ideoloogia
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
Roheline ideoloogia on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev.
Tavaliselt ei paiguta rohelise ideoloogia pooldajad end otseselt ei paremale ega vasakule poole tavapärasel poliitilisel skaalal. Enamasti on rohelised siiski liidus vasakpoolsete jõududega.
Rohelise liikumise teoreetilised ideed on suhteliselt noored, pärinedes 1960ndatest. Üks esimesi ökoloogilisele kriisile tähelepanu juhtivaid raamatuid oli Rachel Carsoni "Hääletu kevad" ("The Silent Spring", 1962). Kuni selle ajani vaatlesid poliitilised mõtlejad loodust kui lihtsalt majanduslikku ressurssi, mis on inimestele kasutada. Rohelised väidavad, et majanduse arenguga kaasnev loodusressursside talitsematu raiskamine toob kaasa hävingu, kuivõrd tänaseni on see toimunud mõtlematult ning hoolimatult loodusliku tasakaalu suhtes.
Roheline ideoloogia rajaneb ökoloogial - teadusel organismidest nende elukeskkonnas. Seistes vastu arvamusele, et inimene on looduse peremees, hoiatab ökoloogia, et inimtegevus võib looduslikku tasakaalu häirides hävitada ökosüsteemi, mis teeb sellesama inimtegevuse võimalikuks. Osa rohelise liikumise esindajatest tuletanud sellest põhimõttelise vastanduse tehnoloogia ja looduse vahel; nende äärmusesindajate vaated küünivad uusludiitluseni. Samas peab osa rohelisi just nimelt nn rohelisi tehnoloogiaid oluliseks lahendusteeks, mis nende arvates võimaldab ühildada kaasaegse majandussüsteemi toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega.
Sisukord |
[redigeeri] Mõned rohelise ideoloogia ideed
Roheline liikumine on mitmekesine ning voolud on tihtipeale vastandlikel seisukohtadel, seepärast ei ole ka siin loetletud vaated ühised kõigile rohelistele ega isegi nende organisatsioonidele.
- Vaated tuletatakse ökosüsteemide tasakaalu ja elurikkuse püsimise tingimustest.
- Pooldatakse majanduse detsentraliseeritust ja lokaalset iseseisvust, toodete taaskasutust ja jääkide taasringlust.
- Otsuste tegemisel pooldatakse konsensust ja osalusdemokraatiat.
- Heaolu mõõtmisel põhineva majanduskasvu tõlgenduse kasutuselevõtt senise tarbijahinnaindeksile tugineva majanduskasvu mõiste kõrval või asemel.
- Roheline maksusüsteem, mis piirab tarbimist ja keskkonnareostust neid maksustades (tarbimis- ja keskkonnamaksud).
- Ollakse tuumaenergia vastu ja taastuvenergeetika (sealhulgas bioenergeetika) poolt.
- Globaalselt on suurim probleem ülerahvastatus, mis teravdab oluliselt kõiki teisi keskkonnaprobleeme ning kiirendab entroopiaefekti, mille tulemusena ressursid ammenduvad. Ainsaks lahenduseks oleks range sündimuskontroll, kuna muidu saabub keskkonnakatastroof.
[redigeeri] Euroopa roheliste neli sammast
Euroopa rohelised erakonnad on oma ideoloogilise alusena määratlenud nelja sammast, mida nüüdseks tunnustatakse üle ilma:
- ökoloogia (vahel "ökoloogiline tarkus" või "ökoloogiline jätkusuutlikkus")
- sotsiaalne õiglus (vahel "sotsiaalne võrdsus ja majanduslik õiglus")
- otsedemokraatia
- vägivallatus
Saksakeelse loosungina on need neli põhimõtet kokku võetud loosungiks Die Grünen: ökologisch, sozial, basisdemokratisch, gewaltfrei.
Nende nelja samba kaudu määratleb roheline erakond ennast poliitilise liikumisena, mis toetub oma filosoofias neljale eelkäijale, nimelt rahuliikumisele, põhiõiguste liikumisele, looduskaitseliikumisele ja ametiühinguliikumisele.
[redigeeri] Kümme põhiväärtust Ameerikas
Ameerika Ühendriikide Rohelise Erakonna kümme põhiväärtust sisaldavad ja laiendavad Euroopast pärinevat nelja sammast. Põhja-Ameerikas on neid põhiväärtusi üldiselt rakendatud üle 20 aasta, mistõttu on tekkinud palju erinevaid seletusi, mida need tähendavad, ning palju erinevaid konkreetseid poliitikaid, mis neid rakendavad. Kümme põhiväärtust on
- kogukondlik majandus
- detsentraliseerimine, näiteks bioregionaalse demokraatia ja jätkusuutliku põllumajanduse kaudu
- ökoloogiline tarkus ehk
- feminism ehk tervisekindlustus eriti emadele ja lastele; siit ka tähelepanu keskkonna ja tervise seostele ja soolisele võrdõiguslikkusele võimustruktuurides; vahel nimetatakse seda kompleksi postpatriarhaalseteks väärtusteks
- otsedemokraatia
- vägivallatus
- isiklik ja üleilmne vastutus
- mitmekesisuse austamine, näiteks õiglase kaubanduse ja bioregionaalse demokraatia kaudu
- sotsiaalne õiglus
- jätkusuutlikkus ehk heaolu hindamine seitsme põlve lõikes, millest tuleneb omakorda taastuvenergia kasutamine ja looduskaitse.
Erakond ise seletab kümmet põhiväärtust siin.
[redigeeri] Üleilmne roheliste harta
Aasta 2001 aprillis võtsid Austraalias Canberras 800 roheliste erakondade esindajat 70 eri riigist vastu üleilmse roheliste harta.
Üleilmsele roheliste hartale allakirjutanud erakonnad ja poliitilised liikumised tõotavad üleilmselt vastastikust koostööd ja truudust kuuele põhimõttele. Need põhimõtted on
- ökoloogiline tarkus
- sotsiaalne õiglus
- osalusdemokraatia
- vägivallatus
- jätkusuutlikkus ja
- mitmekesisuse austamine.
Harta kirjeldab neid põhimõtteid ja nimetab kümme võtmevaldkonda, mis neist tulenevad. Kuus põhimõtet on tuletatud Euroopa roheliste erakondade ideoloogia neljast sambast ja Ameerika Ühendriikide Rohelise Erakonna kümnest põhiväärtusest.
[redigeeri] Roheline ideoloogia Eestis
1987. aasta nn. fosforiidisõda on peetud üheks selliseks sündmuseks, mis pani aluse Eesti iseseisvumisprotsessile. Roheline liikumine sai alguse spontaansest rahvuslikust vabastusliikumisest, mis poliitiliste väljundite piiratuse tõttu realiseeris end võitluses fosforiidikaevanduste vastu.
Roheline liikumine oli oma algaastatel tihedalt seotud Rahvarindega: mõlemad olid loodud vastukaaluks ametlikule võimule Eestis. Rohelised nõudsid sellise riigivõimu kehtestamist, mis seaks elu- ja loodushoiu igasuguse riikliku tegevuse esmaseks kriteeriumiks. Roheline liikumine toetas Rahvarinnet, aga Rahvarinne suhtus rohelisse liikumisse kui äärmusliikumisse. Rohelise liikumise algust nähti ka kohalike roheliste gruppide ja malevate, samuti piirkondlike volikogude moodustamises. Eksisteerisid näiteks Tallinna, Tartu, Narva, Rakvere, Saarte, Valgamaa ja Viljandi Roheliste Liikumine.
Rohelise erakonna algatusgrupp asutati 7. mail 2005. Ligi 7 kuud hiljem, 3. detsembril 2005, toimus Jänedal erakonna algatusgrupi esimene töökoosolek. Novembriks 2006 koguti rohelise erakonna registreerimiseks seadusandluses nõutavad 1000 inimest ning 25. novembril toimunud üldkogul asutati Erakond Eestimaa Rohelised.
[redigeeri] Vaata ka
| Politoloogiaalased artiklid teemal "ideoloogia" |
| Ideoloogiad |
|---|
|
| redigeeri |
- Andrew Dobson
- Eesti Roheline Erakond
- Eesti Roheline Liikumine
- Eesti Rohelised
- Kasvu piirid
- Keskkonnakaitse
- Lugano raport
- Michael Fumento
- Murray Bookchin
- Rohelised
- Roheline liberalism
- Rudolf Bahro
- Süvaökoloogia
- Ökofeminism
- Ökofilosoofia
- Roheline elamisviis
[redigeeri] Välislink
- üleilmse roheliste harta tekst inglise, saksa, portugali ja prantsuse keeles
- http://www.roheline.erakond.ee
- Roheline Värav
- Bioneer
