Robert Schumann
Allikas: Vikipeedia
Robert Schumann (8. juuni 1810 Zwickau (Saksamaa) – 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal)) oli saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik. Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste.
Muusikaga hakkas ta tegelema varakult. 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa isa juures eratundides.
Aastatel 1828–1830 tudeeris Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust.
Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. Oma mõtteid avaldas ta muusikaajakirjas "Neue Zeitschrift ür Musik" ("Uus muusikaleht", asutatud 1834 Schumanni ja tema sõprade poolt), mida ta toimetas 10 aastat. Ta tutvustas mitmeid noori heliloojaid ja nende põhimõtteid.
Oma fantaasiamaailmas lõi Schumann kujutluse, kus kõik suured kunstnikud ühinevad nn Taaveti liiduks. Teda võlus piiblistseen, kus Taavet võidab Koljati. Taaveti liitu kuulusid Schumann, tema naine Clara, tolle isa, heliloojad Felix Mendelssohn, Frédéric Chopin jt. Taaveti liidust kirjutas ta ka oma ajakirjas.
Robert oli abielus pianisti Clara Schumanniga (sündinud Wieck).
Romantilise hingelaadiga Schumann püüdis 1854. aastal teha enesetappu, hüpates end pidevalt jälitava hirmu eest Reini. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri 1856.
[redigeeri] Looming
Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast.
Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte, ooper.
[redigeeri] Sümfooniad
- "Kevadsümfoonia" (1841)
- "Reini sümfoonia" (1851)
[redigeeri] Klaveritsüklid
- "Liblikad" (1832)
- "Karneval" (1835)
- "Kreisleriana" (1838)
- "Lastestseenid" (1838)
- "Novelletid" (1838)
