Leipzigi Ülikool
Allikas: Vikipeedia
Leipzigi Ülikool (Universität Leipzig) asub Saksamaal Leipzigis. See on üks vanemaid ülikoole Euroopas.
Ta asutati 1409 alguses ja koosnes algul neljast teaduskonnast.
Saksa DV aegadel oli ülikooli nimi Karl-Marx-Universität (KMU).
Praegu on ülikoolil 14 teaduskonda ja 29 000 üliõpilast. Instituute on 150 ja õppeprogramme 190. Ta on Saksimaa suuruselt teine ülikool.
Ülikool on asutamisest saadik pidevalt tegutsenud. Kõige kuulsam on arstiteaduskond, mis asutati 1415.
[redigeeri] Ajalugu
Alma mater Lipsiensis avati 2. detsembril 1409. Paavst Aleksander V andis tunnustamisbulla välja 9. septembril 1409. Ülikooli esimene rektor oli Johann von Münsterberg.
[redigeeri] Leipzigi Ülikooliga seotud isikuid
Leipzigi Ülikooli väljapaistvate õppejõudude seas on:
- filosoof Ernst Bloch
- majandusteadlane Karl Bücher
- neuroloog Paul Flechsig
- germanist Theodor Frings
- teoloog ja poeet Christian Fürchtegott Gellert
- filoloog Johann Christoph Gottsched
- füüsik Werner Heisenberg
- füüsik Gustav Ludwig Hertz
- romanist Werner Krauss
- ajaloolane Karl Lamprecht
- kasvatusteadlane Theodor Litt
- ajaloolane Walter Markov
- klassikaline filoloog Petrus Mosellanus
- keemik Wilhelm Ostwald
- majandusteadlane Wilhem Roscher
- filosoof Christian Thomasius
- psühholoog Wilhelm Wundt
Leipzigis on õppinud kuulsaks saanud üliõpilaste seas on:
- Georg Agricola, mäeinsener ja loodusfilosoof
- Marc Bloch, prantsuse ajaloolane
- Émile Durkheim, prantsuse sotsioloog
- Johann Wolfgang von Goethe, poeet
- Ulrich von Hutten, kirjanik
- Erich Kästner, kirjanik
- Gotthold Ephraim Lessing, filosoof ja kirjanik
- Angela Merkel, saksa poliitik
- Thomas Müntzer, teoloog
- Friedrich Nietzsche, filosoof
- Samuel Pufendorf, ajalooline
- Robert Schumann, helilooja
- Richard Wagner, helilooja
- Carl Friedrich von Weizsäcker, poliitik
