Ristpart
Allikas: Vikipeedia
| Ristpart | ||
|---|---|---|
 |
||
| Süstemaatiline kuuluvus | ||
| Riik: | Loomad | Animalia |
| Hõimkond: | Keelikloomad | Chordata |
| Klass: | Linnud | Aves |
| Selts: | Hanelised | Anseriformes |
| Sugukond: | Partlased | Anatidae |
| Perekond: | Ristpart | Tadorna |
| Liik: | Ristpart | |
| Tadorna tadorna | ||
Ristpart (Tadorna tadorna) on linnuliik.
Sisukord |
[redigeeri] Välimus
Ristpart on rongasuurune ja kaalub umbes 1 kilogramm. Keha esiosa ümbritseb punakaspruun vööt. Keha on külgedelt ja seljalt valge, pea ja kael ning tiiva ülemine osa must roheka läikega. Nokk on roosakas, isasel on sellel väike kühm. Jalad on nokaga umbes sama värvi.
[redigeeri] Levik
Ristpart on levinud põhiliselt parasvöötmelises Euraasias, eriti poolkõrbe- ja stepivööndis.
Eestis võib ristparti kohata Lääne-Eesti rannikul ja saartel. Tema arvukus on viimasel ajal tõusnud, haudepaaride arvuks hinnatakse praegu ligikaudu 800.
[redigeeri] Pesitsemine
Pesa ehitab ristpart suletud paikadesse nagu näiteks urud ja koopad, pööningud, heinaküünid ja lakad, puutüved, kaljulõhed.
Munade haudumise ja järglaste toitmisega on ametis nii emane kui ka isane isend. Tavaliselt muneb emane juuni alguseks 8-12 muna, mis kooruvad juuli alguses. Pojad ise saavutavad lennuvõime augusti lõpuks.
[redigeeri] Toitumine
Ristpart toitub adruvallides või madalas vees selgrootutest loomadest.
Ristpart Muhu põhjarannikul adruvallil
[redigeeri] Kaitsestaatus
Eestis on ristpart III kategooria kaitsealune liik.
[redigeeri] Välislingid
