Rapla

Allikas: Vikipeedia

Rapla

Elanikke: 5617 (1.12.2007)

Rapla (saksa ja vene keeles kuni 1918. aastani - Rappel) on vallasisene linn Rapla vallas Rapla maakonnas, Rapla maakonna keskus. Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi.

[redigeeri] Ajalugu

Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad 1241.aasta Taani hindamisraamatust - '8 adramaa suurune Rapala küla'.

13.sajandi lõpul sai Raplast kihelkonnakeskus. Samal ajavahemikul ehitati (ilmselt Padise kloostri tsistertslaste poolt) Konuvere jõe äärde vanale Hiie kohale Maarja-Magdaleenale pühitsetud kivikirik. Kirik kui asula keskpunkt põles Põhjasõjas müürideni maha ja renoveeriti uuel kujul 1738.

Rapla hoogsam kasv algas alles 19.sajandi lõpul, kui kirikukülla saabus rohkelt käsitöölisi, kaupmehi ja ametnike. 1866 avati apteek, 1868 asutati külakool, 1888 Rapla haigla. 1899 rajati tellisetehas ja 1900 avati Rapla-Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin. Rapla vana kivikirik lammutati ning 1901.aastal valmis uus kahe torniga uusromaani stiilis Rapla kirik (projekti autor Rudolf-Morits von Engelhardt).

1913.aastal oli Raplas 20 kivi- ja 60 puumaja, elanikke ligi 1000. Aktiviseerus seltsielu - tegutses Vabatahtliku Tuletõrje Selts, Laulu- ja Muusikaselts, Põllumajandusühing, Vastastikune Tulekindlustusselts, Tarbijate Ühistu, Hoiukassa.

1931 avati Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudteeliin.

1945 nimetati aleviks, 1950 sai Raplast samanimelise rajooni keskus. 1993 sai Rapla linnaõigused. 2002 liideti Rapla linn teda ümbritseva Rapla vallaga ning moodustustati uus ja suurem haldusüksus Rapla vald. Rapla linna senine lipp ja vapp kinnitati ka moodustatud uue haldusüksuse sümboolikaks.

[redigeeri] Vaatamisväärsused

Rapla kirik, üks Eesti kahest kahetornilisest kirikust koos Tallinna Kaarli kirikuga (1901)
Kirikuaias paiknev Jaan Koorti loodud kuuemeetrine Saaremaa dolomiidist mälestusmärk I-maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Rapla kihelkonna meestele(1923, taastatud 1989)
1816.aastal talupoegade isikuvabaduse auks istutatud Priiuse tamm
Kirikuaia paekiviristid 17. sajandist
Rapla kalmistu (rajatud 1780) ja kabel, perekond von Krusensternide ja von Tiesenhausenite hauakambrid
Kalevipoja luisukivi ehk Kõpsoni kivi - suur rändrahn (mõõdud 6,3mx6mx1,6m; ümbermõõt 20m)
Rapla kivisild (18.sajandi lõpp)
1920-30-ndatel aastatel ehitatud ühiskondlikud hooned: ühisgümnaasiumi algklassidemaja(1927), pangahoone (1928), haridusseltsimaja (1933).
Rapla KEK-i haldushoone (1977, arhitekt T.Rein).