Tallinna Kaarli kirik
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel on Tallinna Kaarli kirikust; ka Tuhalas on Kaarli kirik |
Kaarli kirik on neoromaani stiilis kirik Tallinnas. Arhitektid on Otto Pius Hippius ja Rudolf von Bernhard (laekonstruktsioonid).
Kirik pühitseti sisse 1870. aastal.
Kirikus asub eesti esimene monumentaalmaal Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete…, mille autoriks on Johann Köler.
[redigeeri] Pikemalt kiriku arhitektuurist ja kunstist
Praegune Kaarli kirik on arvult neljas sakraalehitis Tõnismäel. 14. sajandi lõpust pärineb pühak Antoniusele pühendatud kabel, mis andis piirkonnale ka nime: Antoniuse ehk rahvapärasemalt Tõnismägi. Antoniusele pühendatud kabel hävis arvatavasti Liivi sõja ajal.
1670 pühitseti sisse puukirik, mille oli lasknud ehitada Rootsi kuningas Karl XI. Kirik oli mõeldud siinsetele eestlastele ja soomlastele. Kuninga auks hakati seda nimetama Kaarli kirikuks. Hoone põletati Põhjasõja ajal maha.
Kolmas lihtrahvale mõeldud kirik püstitati 19. sajandi keskel tõenäoliselt pronkssõduri esisele platsile. Hiljem, uue kiriku valmimisel, muutus see aga tarbetuks ning lammutati.
Uus Kaarli kirik pühitseti sisse 1870. aastal, kuigi ehitust alustati juba kaheksa aastat varem. Venimine oli seotud rahapuudusega.
1860. aastateks võimaldasid kujunev rahvuslik iseteadvus ja soodne majanduslik ning poliitiline olukord ehitusega pihta hakata. Krundi ja ehituskivid annetas kaupmees ja Toomgildi vanem Hans Heinrich Falck.
Kiriku projekteeris baltisaksa arhitekt Otto Pius Hippius (1826—1883). Kiriku projekt valmis juba 1858. aastal, kuid nurgakivi pandi alles 1862. aastal. Kiriku lõplikku valmimist autor ise ei näinudki. Katus jõuti peale 1870. aastaks, mil kirik ka sisse õnnistati. Tornid lõpetati alles 1882. aastal, kuid siseviimistlus ning altarimaalid võtsid veel aega. Kirik ei ole praegugi täielikult lõpetatud: puudu on näiteks projektis ettenähtud raidkujud seinaniššides.
Kirikuhoone on neoromaani stiilis. Voldemar Vaga leiab, et "välisarhitektuuri iseloomustavad omavoliliselt käsitletud romaani stiili vormid." Karin Hallase sõnul on aga Kaarli kiriku puhul tegemist stiili sügava teadvustamise ning põhimõttelise käsitlusega.
Kaarli kiriku suursugune ja avar interjöör tuleb esile tänu selle erilisele katusekonstruktsioonile, mis võimaldas luua ühtse, piilaritega liigendamata ruumi. Selle projekteeris Otto Pius Hippius koos tuntud konstruktori Rudolf von Bernhardiga. Bernhardi projekteeritud puust laekonstruktsiooni peeti omal ajal ehitustehnika suursaavutuseks, mille mudel jäi ehtima Eestimaa provintsiaalmuuseumi ja Peterburi Tsiviilinseneride Instituudi ekspositsiooni. Bernhard oli omal ajal niivõrd mainekas insener, et kui 19. sajandil tekkisid Rooma Peetri kirikusse praod, kutsuti ka tema Peterburist Rooma probleemiga tegelema.
Tööde käiku juhatsid kohapeal kubermangu insener Rudolf Otto Knüppfer ning Põltsamaalt kutsutud ehitusmeister Gustav Heinrich Beermann.
Pärast pikihoone valmimist ja kiriku õnnistamist võtsid siseviimistlustööd veel kaua aega. Kirikus puudus ka altaripilt. Arhitekt Hippius oli Itaalias rännates näinud mosaiigis tehtud Kristuse kujutusi, mis jätsid talle sügava mulje. Ta soovitas ka Kaarli kirikule tellida altaripildiks kui mitte mosaiigis, siis vähemalt freskotehnikas altarimaali. Ilmselt oli tema ka see, kes soovitas pöörduda Johann Köleri poole, sest viimane oli kiriku ehituse vastu suurt huvi üles näidanud.
Ilma piilariteta ruum võimaldas tol ajal kirikutes peaaegu ainulevinud iseseisva altari asemel luua hoopis mõjuvama ja suurejoonelisema pühapildi maalina apsiidivõlvil. Sellise lahendusega sai Hippius arvestada juba kiriku projekteerimisel.
Johann Köler maalis fresko tasuta ning see võttis tal aega kümme päeva. Altarimaal valmis 23. juulil 1879 ning selle pidulik ning rahvarohke sisseõnnistamine toimus 29. juulil samal aastal.
Maalil domineerivad sinine ja punane toon. Tõenäoliselt oli Kölerile eeskujuks Kopenhaageni Jumalaema kiriku Kristuse kuju, mis oli tehtud Bertel Thorvaldseni poolt.
Kaarli kiriku fresko Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete… on Johann Köleri suurim teos ning Eesti esimene monumentaalmaal.
Kaarli kiriku altarit ehivad veel ühe teise kunstniku teosed. Nendeks on baltisaksa kunstniku Sally von Kügelgeni (1860–1928) stseenid Kristuse elust, mis valmisid kümme aastat pärast Köleri tööd – 1889. aastal.
Põhjus, miks valiti tõenäoliselt Köleri kavandatud kompositsiooni lõpuleviimiseks baltisakslasest kunstnik, peitub Köleri rahvuspoliitilises tegevuses, mis oli baltisakslastele vastukarva.
Sally von Kügelgeni valmistatud freskod Kaarli kirikus on Carl Timoleon von Neffi poolt Iisaku katedraali jaoks Peterburis loodud kompositsioonide pealiskaudse koopiad. Keskmine maal kujutab püha õhtusöömaaega, vasakul näeme Kristuse sündimise stseeni, paremal Kristuse taganutmist.
1923. aastal valmis saksa orelimeistri Eberhard-Friedrich Walkeri valmistatud orel 3 manuaali ja 49 registriga.
[redigeeri] Allikad
- Karin Hallas. Historitsism Tallinnas. Arengujooni ja tendentse. – Kunstiteaduslikke uurimusi nr. 7, Tallinn 1994
- Voldemar Vaga. Kunst Tallinnas XIX sajandil, Tallinn 1976.
[redigeeri] Kirjandus
- Egle Tamm, Tiina-Mall Kreem "Tallinna Kaarli Kirik", Tallinn 2007.
