Prussakalised

Allikas: Vikipeedia

Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

http://www.zbi.ee/tiit/putukad/jutud/prussakad.html

See artikkel vajab toimetamist.

Prussakalised (Blattodea) on üks raskemini hävitatavaid kahjurputukate seltse planeedil. Meil on kõige levinum saksa prussakas (Blattella germanica). Euroopas elab veel ka ameerika prussakas. Prussakad on varjulise eluviisiga putukad, päevavalguse kätte nad tavaliselt ei tule.

[redigeeri] Toitumine

Prussakad on kõigesööjad ja näljaga võivad süüa kasvõi paberit ja tolmurulle, söövad ära ka oma surnud liigikaaslased. Prussakate dieet on lai, nad võivad toituda nii loomsetest kui taimsetest produktidest, aga võivad kahjustada ka näiteks paberit ja nahkesemeid.

Prussakad võivad elada nädala ilma peata, kuni lõpuks surevad lihtsalt nälga.

[redigeeri] Eluviis ja välimus

Prussakad on pruunikaskollased, lameda kehaehitusega ja kiiresti liikuvad putukad. Prussakatel ei ole pesa, on vaid varjumispaigad. Prussakad märgivad oma varjupaiku eriliste lõhnavate ainetega – feromoonidega, mis meelitavad neid putukaid ligi. Sõltuvalt temperatuurist võib emane elada kuni 10 kuud, isase eluiga on tavaliselt lühem. Olenevalt liigist on prussakate suurus 10-45 mm. Kaalub kuni 0,1 grammi. Emased ja isased on väliselt üsna sarnased. Kõige lihtsam on emast isasest eristada siis, kui emane kannab tagakeha tipus munakapslit.

[redigeeri] Sigimine

Piklikku, pakikese taolist moodustist, milles on tavaliselt 20-45 muna, kannab emane peaaegu kuni munade koorumiseni, jättes selle alles siis kuhugile varjatud paika. Oma elu jooksul võivad emased prussakad produtseerida 4-5, harvemini kuni 8 munakapslit. Juba 1-2 päeva pärast kooruvad munadest noored isendid, kellest 6-7 kestumise järel saavad valmikud. Areng munast valmikuni kestab 22 kraadi juures umbes pool aastat, kõrgematel temperatuuridel toimub aga märksa kiiremini. Vastsed on väliskujult sarnased täiskasvanud putukatega, ainult väiksemad. Vastsete järkude arv oleneb prussaka liigist. Prussakaliste seltsi kuuluvad prussakad ei ole kaugeltki mitte ainukesed omataolised: maailmas teatakse üle 4000 prussakalise liigi. Inimkaaslejaid on nende hulgas aga kõigest mõni üksik, Eestis võib peale prussaka kohata vaid tarakani.